Nahaalsete prügiärimeestega riik hakkama ei saa

Jäätmeäri varjupoolel tegutsevad ärimehed ei karda riigimaale vedada kümneid tuhandeid tonne prügi, sest asi päädib reeglina väärteomenetluse ning riigi nentimisega, et nõudeid pole reaalselt võimalik kätte saada.

Jäätmesektoris räägitakse ebaseaduslikust prügiärist, kus julmalt kaevatakse kusagil auk maasse, kallatakse sodi auku, auk lükatakse kinni ja ongi kogu jäätmekäitlus. Nende asjade taga on üks ja seesama seltskond.

Keskkonnainspektsioon küsib riigilt 4,2 miljonit eurot, likvideerimaks asendustäitmise korras jäätmekäitlusäris kas ebaõnnestunud või siis seadust rikkunud ärimeeste tekitatud prügimägesid.

Riik laseb pättidel karistamatult prügimägesid kokku kuhjata ning maksumaksja ja keskkonna arvel rikastuda. See tuleb lõpetada, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

Eesti inimesed kaotasid mullu petturitele 31 miljonit eurot ehk ligi kolm korda rohkem kui aasta varem ning RIA hinnangul jätkub tänavu üldjoontes sama suund. Samal ajal muutuvad pettused üha usutavamaks ja professionaalsemaks ning ettevõtete kaitsmisel ei saa loota üksnes töötajate tähelepanelikkusele, rääkisid eksperdid Äripäeva raadio saates „Küberruum“.