Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Nahaalsete prügiärimeestega riik hakkama ei saa
Jäätmeäri hämaramas otsas toimetavad ärimehed on avastanud kiire rahateenimise võimaluse. Mõne kuuga aetakse kokku ebaseaduslik prügimägi, pistetakse taskusse sadu tuhandeid eurosid ning koristamise probleem jäetakse maaomanikule.
Jäätmeäri varjupoolel tegutsevad ärimehed ei karda riigimaale vedada kümneid tuhandeid tonne prügi, sest asi päädib reeglina väärteomenetluse ning riigi nentimisega, et nõudeid pole reaalselt võimalik kätte saada.
Jäätmesektoris räägitakse ebaseaduslikust prügiärist, kus julmalt kaevatakse kusagil auk maasse, kallatakse sodi auku, auk lükatakse kinni ja ongi kogu jäätmekäitlus. Nende asjade taga on üks ja seesama seltskond.
Keskkonnainspektsioon küsib riigilt 4,2 miljonit eurot, likvideerimaks asendustäitmise korras jäätmekäitlusäris kas ebaõnnestunud või siis seadust rikkunud ärimeeste tekitatud prügimägesid.
Riik laseb pättidel karistamatult prügimägesid kokku kuhjata ning maksumaksja ja keskkonna arvel rikastuda. See tuleb lõpetada, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Konkurentsiamet uuris ligi aasta Eesti jaekettide lepinguid ja kaubandustavasid, kuid lõpetas augustis menetlused rikkumisi tuvastamata. Samal ajal tõi uurimine esile hulga küsimusi, kus ostjate ja tarnijate jaoks vajavad reeglid veel selgitamist.