Nahaalsete prügiärimeestega riik hakkama ei saa

Jäätmeäri varjupoolel tegutsevad ärimehed ei karda riigimaale vedada kümneid tuhandeid tonne prügi, sest asi päädib reeglina väärteomenetluse ning riigi nentimisega, et nõudeid pole reaalselt võimalik kätte saada.

Jäätmesektoris räägitakse ebaseaduslikust prügiärist, kus julmalt kaevatakse kusagil auk maasse, kallatakse sodi auku, auk lükatakse kinni ja ongi kogu jäätmekäitlus. Nende asjade taga on üks ja seesama seltskond.

Keskkonnainspektsioon küsib riigilt 4,2 miljonit eurot, likvideerimaks asendustäitmise korras jäätmekäitlusäris kas ebaõnnestunud või siis seadust rikkunud ärimeeste tekitatud prügimägesid.

Riik laseb pättidel karistamatult prügimägesid kokku kuhjata ning maksumaksja ja keskkonna arvel rikastuda. See tuleb lõpetada, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.