GDPR tõi aastaga üle saja rikkumisteate

Mullu 25. mail euroliidus jõustunud isikuandmete kaitse üldmäärus (GDPR) on kaasa toonud tugevama isiku privaatsuskaitse, ent ka tuhandeid küsimusi ja üle saja rikkumisteate. Kõige enam küsimusi on tekitanud andmekaitse töösuhetes, andmete avalikustamises ning andmekaitsespetsialisti tööle määramises.

"Rikkumiste põhjuseks on olnud nii inimlik eksimus, hooletus, teadmatus, puudulik andmeturve, aga on ka teadlikult valesti käitumist. Näiteks oli olukordi, kus töötaja tegi uudishimupäringuid või kus infosüsteemis kuvati inimesele teise inimese andmeid. Ühtlasi teavitasid andmetöötlejad pahatahtlikest rünnakutest infosüsteemidele, mille tagajärjel toimus isikuandmete leke," selgitas andmekaitse inspektsiooni tehnoloogiadirektor Urmo Parm.

Ainuüksi möödunud aastal kasvas märkimisväärselt andmekaitse inspektsioonile esitatud pöördumiste arv. Näiteks helistati inspektsiooni infotelefonile möödunud aastal 2556 korral, mida on 35% rohkem kui tunamullu. Sealjuures puudutas 82% kõnedest isikuandmete kaitse seadust või üldmäärust.

"Üldmääruse vaieldamatult kõige olulisemaks eesmärgiks oli anda inimestele kontroll oma andmete kasutamise üle. Inimesed saavad igal ajal nõuda teavitamist, kuidas tema andmeid kasutatakse ja mis eesmärgil ning kellele edastatakse," märkis justiitsministeeriumi õiguspoliitika asekantsler Kai Härmand.

Peamised küsimused puudutasid näiteks salvestusseadmete kasutamist töökeskkondades või avalikes kohtades, andmekaitsespetsialisti ametisse määramist, aga ka võlaandmete avalikustamist ning korteriühistutega seonduvaid probleeme.

"Seetõttu on hea meel, et mitte ainult asutused ei pöördu pärast üldmääruse jõustumist oma küsimustega andmekaitse ekspertide poole, vaid ka inimesed ise. Olgu siis küsimusteks otseturunduspakkumiste puhul nõusoleku küsimine või töösuhete teemad," lisas ta.