Euroopa avab välispiiri arendamiseks rahakraanid

Viimase sammuna sundvõõrandas riik Võrumaal Eesti-Vene piiri ääres omanikult maatüki, et piiritaristut välja ehitada. Maaomanik ei olnud 5300eurose hinnaga nõus ja vaidles riigikohtuni välja, kuid kaotas.

Eesti saab Euroopast üle 33 miljoni euro, mis läheb peamiselt idapiiri valvamiseks, seireseadmete soetamiseks ja euroopaüleste piirivalve IT-süsteemide loomiseks.

Euroopa Liidu piiri- ja rannikuvalve ameti Frontex peadirektori asetäitja Uku Särekanno rääkis Äripäeva raadio usutluses, et ühenduse idapiir, Eesti-Vene piirilõik kaasa arvatud, oli ameti kõrgendatud tähelepanu all juba enne Venemaa sissetungi Ukrainasse.

"Pikka aega lebas lasteaia lähedal vene okupandi surnukeha, keegi ei kiirustanud seda ära koristama," räägib Maksim puhtas vene keeles. Ta on pärit Harkivi oblastist, sai just 18aastaseks ja üritab ületada Vene-Eesti piiri, kuid midagi tema juures ei meeldi Eesti piirivalvuritele.

Balti ettevõtete kasvuvõimalusi piirab ikka veel tugev sõltuvus pangalaenudest, kuigi kapitaliturg pakub rahastamiseks rohkemaid võimalusi. Eriti kiiresti on viimastel aastatel arenenud võlakirjaturg, mille abil saavad ettevõtted kaasata raha ka siis, kui pankade pakutavast ei piisa. “Ettevõtjad ei peaks küsima üksnes seda, kust saab kõige odavamalt laenu, vaid ka seda, milline rahastamisviis võimaldab neil oma äri kõige tulemuslikumalt kasvatada,” ütleb Signet Banki tegevjuht Roberts Idelsons.