Euroopa Liit on teinud välispiiri puudutavas poliitikas kannapöörde ning võimaldab piiritaristut ühisest rahakassast toetada, Eestil raha vastuvõtuks kohti jätkub.
Viimase sammuna sundvõõrandas riik Võrumaal Eesti-Vene piiri ääres omanikult maatüki, et piiritaristut välja ehitada. Maaomanik ei olnud 5300eurose hinnaga nõus ja vaidles riigikohtuni välja, kuid kaotas.
Eesti saab Euroopast üle 33 miljoni euro, mis läheb peamiselt idapiiri valvamiseks, seireseadmete soetamiseks ja euroopaüleste piirivalve IT-süsteemide loomiseks.
Euroopa Liidu piiri- ja rannikuvalve ameti Frontex peadirektori asetäitja Uku Särekanno rääkis Äripäeva raadio usutluses, et ühenduse idapiir, Eesti-Vene piirilõik kaasa arvatud, oli ameti kõrgendatud tähelepanu all juba enne Venemaa sissetungi Ukrainasse.
"Pikka aega lebas lasteaia lähedal vene okupandi surnukeha, keegi ei kiirustanud seda ära koristama," räägib Maksim puhtas vene keeles. Ta on pärit Harkivi oblastist, sai just 18aastaseks ja üritab ületada Vene-Eesti piiri, kuid midagi tema juures ei meeldi Eesti piirivalvuritele.
Balti elektrivõrk ehitati ajal, mil suured elektrijaamad edastasid elektrit ühes suunas tarbijatele. Tänapäeval võib aga igaüks olla ka elektritootja ning see muudab kogu süsteemi. Saatejuht Hando Sinisalu räägib hiljuti jõud ühendanud Netcontroli ja ABB esindajate Kristaps Alcmanise (Netcontrol Läti organisatsiooni tegevjuht) ja Dainius Bružasega (ABB Baltikumi elektrifitseerimise valdkonna juht) sellest, kuidas piirkonna elektrivõrk peab muutuma paindlikumaks, automatiseeritumaks ja turvalisemaks.