Eesti inimesed kaotasid maikuus petistele üle 1,7 miljoni

Roman Gorlov paneb lauale kaks paksu kausta. Nende vahel on kirjad, pangakonto väljavõtted, avaldused erinevatele ametiasutustele – kokku umbes kolmsada lehekülge tõestusmaterjali. Juba mitu kuud üritab ta tagasi võita maja, mille tema telefonikelmide mõju all olnud isa tühise summa eest maha müüs.

Ta tutvustab ennast Jevgenina ja hakkab inimestele kohe meeldima. Eriti hinna poolest, sest ta teeb tööd mustalt ega maksa töötajatelegi palka. Kliendid jäävad rahast ilma, aga kohtu ette pole teda veel keegi suutnud saata.

Sel ettevõtjal on seljataga juba mitu vangla-aastat, kuid sellest hoolimata hoiab ta kangekaelselt oma ärimudelist kinni. Üha rohkem tuleb välja ohvrite nimesid, kuid politsei ei leia, et oleks alust kriminaalasja algatada: „Kui inimene ei oska äri ajada, pole see veel kuritegu.“

Kuigi petta saamist ei taha tunnistada keegi ning konkurenti toetada soovitakse veel vähem, siis kaubandussektoris ilma selleta pettusi ja küberkuritegevust ennetada ei õnnestu, kirjutab finantstehnoloogiaettevõtte Adyen Balti- ja Põhjamaade tegevdirektor Tobias Lindh.

Kui seni on harjumuspäraselt kaubavedudeks kasutatud maanteeveokeid ning maismaad, vaatab üha rohkem ettevõtteid mere suunas. Üheks suurimaks mõjutajaks selles vallas on Mediterranean Shipping Company (MSC), maailma suurim konteinerveoettevõte, kelle mereteenused maanteetranspordile usaldusväärset ning jätkusuutlikku alternatiivi pakuvad.