1980: perestroika kümnend

Et Moskva olümpiamängude purjeregati toimumiskohaks valiti Tallinn, tekitas meie pealinna mitmeid tänaseni olulisi ehitisi, samuti tõi suurüritus lettidele midagi eriti läänelikku – Pepsi-Cola ja närimiskummi.

1980. aasta purjeregatiks valmisid Tallinnas sellised olümpiaobjektid nagu Pirita purjespordikeskus, Pirita tee, teletorn, linnahall, hotell Olümpia, Tallinna lennujaama terminalihoone. Käiku anti Tallinna kanalisatsioonikompleks, et lahel seilavate olümpiajahtide vahel ei hulbiks midagi sellist, mis seal kohe kindlasti olema ei peaks. Kesklinna sadamas rekonstrueeriti merevaksal ning Tallinna ja Helsingi vahet hakkas sõitma reisilaev Georg Ots. Poola restauraatorid vuntsisid vanalinna hooned üle ja Tallinna tänavad küüriti puhtaks.

Tallinna Karastusjookide Katsetehas alustas uues Mustamäe tehases pepsi tootmisega 1978. aastal ja olümpiaregati ajaks oli enamik eestimaalasi esimese pepsijanu jõudnud juba kustutada. Vastu ootusi ei saanud pepsist defitsiitne kaup, sest kolmes vahetuses huugav tehas villis jooki meeletus koguses, varustati ka Lätit-Leedut ja Leningradi. Karastusjookide tehas lõpetas pepsi tootmise 1991. aastal, aasta hiljem moodustati ühisfirma hoopis Pepsi-Cola konkurendi Coca-Colaga.

Kodumaise närimiskummi tulek 1980. aastal oli tegelikult Kalevi kolmas nätsutootmise katse. Kalev oli N Liidus esimene ettevõte, mis 1967. aastal hakkas närimiskummi tootma. Paraku jõuti neljakandilist, ülidefitsiitseks kujunenud Tiri-Aga-Tõmba nimelist nätsu valmistada vaid mõned kuud, sest kõrged ülemused Moskvas leidsid, et nätsutamine ei kõlba nõukogude inimesele. Mõned aastad hiljem valmistas Kalev salajase projekti raames närimiskummi väikeses koguses kosmonautide tarbeks. Aga ka see katse lõpetati kiiresti ära.

Enne olümpiaregatti suhtumine nätsutamisse olude sunnil muutus ja Kalevil õnnestus 1979. aastal osta Lääne-Saksamaa närimiskummi lehtede tootmise liin. Lisaks liistakunätsule hakkas Kalev tootma ka tollal ainulaadset täidisnätsu. Selle tootmise lõpetas Kalev enne taasiseseisvumist ja 2004. aastal lõpetati ka liistakunätsu tootmine.