Kuningad kutsuvad külla

Värskelt Äripäeva tellijatele ilmunud Reisileht kirjutab, et suurejooneliste ajalooliste residentside keerulisse, kuid hingematvasse maailma võib siseneda mitmel viisil. Losside juures saab uurida nende planeeringut ja arhitektuuri, samas ka imetleda nende sisustust, salonge ja galeriisid kaunistavat mööblit. Maaligaleriideks ja muuseumideks ümber kohandatud residentsid rõõmustavad külastajaid oma rikkalike kunstikollektsioonidega, aga ka nendel ajaloolistel näitelavadel aastasadade vältel toimunud sündmustega. Mõelda vaid, et Baieri kuningas Ludwig II tegeles kogu oma elu muinasjuttude ja unistuste elluviimisega, et põgeneda ümbritsevast karmist reaalsusest. Tema soovide järgi ehitatud suursugune Neuschwansteini loss on selle elav tõestus.

Metsade keskel asuvat Okasroosikese lossi meenutav Neuschwanstein ehitati Baieri Alpide lumiste tippude vahele. Kaugelt lähenejatele paistab see muinasjutuline ehitis otsekui puulatvades hõljuvat. Suursugune tornide ja tornikestega, viilude ja sammastega loss on kui reaalsuseks saanud muinasjutt.

Romaani stiil väljendub nii lossi üldilmes kui ka kaunistusdetailides: ümarkaarne sissepääs, akende kuju, tornid, sammaste asetus, ärklid ja teravatipulised tornikiivrid. Väravaehitis asub lossi idaküljel, naisteruum (kemenaat) aga lõunaküljel; lossitiivas asub Rüütlihoone, põhja jääb Nelinurkne torn ning läände Palas. Kogu lossi pind on kaetud lähedalasuvast karjäärist murtud nelinurksete liivakivist plaatidega.

Dramaatiliselt järsu kaljumäe otsas kükitav Neuschwansteini loss on võimas näide pitoresksest teatraalsusest, kus välisarhitektuuri detailid on inspireeritud saksa romaanikast, interjööris on romaani stiil kombineeritud teiste keskaja stiilidega. Lossi seintel olevad freskod kujutavad stseene Richard Wagneri ooperitest.

Asub Saksamaal Švaabimaal

Aeg: 1869–1892

Stiil: saksa neoromaani, romantismiajastu sümbol.

Külastajaid kuni 6000 päevas suvisel kõrghooajal.

Pilet 13 eurot, sooduspilet 12 eurot, alla 18aastastele tasuta.

Broneeri piletid pikalt ette. Näiteks novembris ostes olid kõik piletid jõuludest kuni jaanuari esimeste päevadeni läbi müüdud. Teinekord võib piletijärjekorras seista kaks tundi, aga jääda sellegipoolest pika ninaga.

Parim vaade mägedest. Kui sulle meeldib mägedes matkata, siis mine ja naudi muinasjutulist lossi hoopis taamalt, sest lossi sisemus pole pooltki nii kaunis kui selle välisilme. Just mägedes saab endast lossi taustal jäädvustada fotosid, mille järgi see suursugune ehitis üle maailma tuntud on. Lossis sees pildistamine on niikuinii keelatud.

Bourbonide dünastiast Napoli kuningas Carlo VII palvel hakkas kõige tuntum ja hinnatum Itaalia arhitekt Luigi Vanvitelli 1752. aastal Napoli lähedale Casertasse rajama suursugust kuningapaleed Reggia di Casertat. Lossist pidi saama suuruselt ja hiilguselt võrdne sellisele Euroopa tuntud kuningapaleele nagu Versailles Pariisis. Ent Caserta palee tuli suurem ja võimsam kui päikesekuningas Louis 14. palee. Palee pindala on umbes 235 000 ruutmeetrit. Fassaadi pikkus 247 meetrit, kogu hoone laius 184 meetrit ja kõrgus 36 meetrit. Tohutu suures hoones on kokku viis korrust ja 1200 ruumi, niisamuti uhke õukonnateater. Pole siis ime, et nii võimsa lossikompleksi lõpliku valmimiseni läks pea terve sajand.

Kuninglik perekond elas Casertas kuni 1860. aastani, kui loss läks Savoia dünastia kätte seoses sündmustega, mis lõppesid Itaalia ühendamisega. Loss kuulutati riigi omandiks 1919 ja muudeti muuseumiks ning rahvapargiks. Tänapäeval on Caserta loss ja park üks suurimaid vaatamisväärsusi Campania maakonnas. Igal aastal käib siin – ühes suuremas ja paremini säilinud lossis, mis esindab ajajärku manerismist klassitsismini – üle miljoni imetleva külastaja. Võib-olla majesteetlikust residentsist hingematvamgi on barokne park ja võrratud aiad oma pikkade alleede, purskkaevude, veekaskaadide ning antiikkujudega.

Asub Napolis Itaalias

Aeg: 1752-1845

Stiil: hilisbarokk ja neoklassitsism

Pilet 12 eurot, sooduspilet 6 eurot. Tasuta sissepääs kunstitudengitele, alla 18aastastele. Iga kuu esimesel pühapäeval sissepääs kõigile prii.

Rohkem kui muuseum. Mine naudi peale kunsti ja kultuuri ka erinevaid üritusi, nagu kontserte, teatritükke, luuleesitusi. Caserta ei ole ainult muuseum, vaid ka paras annus inspiratsiooni!

Ehkki Schönbrunni lossi ehitamist alustati 17. sajandi lõpus, sai lossi kujunemine alguse juba märksa varem.

Räägitakse, et ükskord avastas keiser jahiretkelt naastes kristallselge veega allika, mille ta nimetas „schöner brunnen“ (kaunis allikas). Ja ehkki Schönbrunnist pidi saama Austria Versailles, olid Habburgid oma loomult väga erinevad Prantsuse kuningatest ega tahtnud kunagi esineda maapealsete jumalatena oma alamate ees. Sellepärast ehitati Schönbrunn tegelikult lossiks ja suveresidentsiks paljudele valitsevatele perekondadele.

Schönbrunni lossi 1441 toast saab tänapäeval külastada 40 ruumi peakorrusel. Huvi keiserlike ruumide vastu on suurendanud ka mitmesugused legendid ja anekdoodid selles rikkalikult freskode, lakitööde ja kullatisega kaunistatud ruumides toimunu kohta.

Lossi pargiaias segunevad huvitavalt prantsuse barokk ja vararomantism. Ühelt poolt püüeldi ideaali ja vormitäiuse poole, ülistades inimese võimu looduse üle. Teiselt poolt rajati parki kunstlikke grotte, võltvaremeid ja labürinte, mis lõid illusioone ja näilikkust. Silmailu pakuvad lillepeenrad, mis on geomeetrilise mustri järgi ideaalilähedaselt paika pandud.

Asub Viinis Austrias, pääseb kergesti ligi iga transpordiga.

Aeg: 1686–1700

Stiil: barokk. Aastast 1996 koos parkidega UNESCO maailmapärandi nimistus. Lossis andis Habsburgide dünastia ainsale naisvalitsejale Maria Theresiale oma esimese kontserdi 6aastane Mozart.

Pilet: 14,20 eurot, sooduspilet 10,50–13,20 eurot. Tasub enne kohalesõitu broneerida, et vältida sabas ootamist.

Audiogiid teeb ekskursiooni veelgi põnevamaks.

Vaata ka Reisilehe teisi lugusid