Juncker: Ma olen pankades veidi pettunud

13. mai 2014, 08:05

Euroopa pangad peavad täitma oma kohust ja tagama laenuraha raskustes firmadele, ütleb Euroopa suurima partei Euroopa Rahvapartei kandidaat Euroopa Komisjoni presidendi kohale, Jean-Claude Juncker.

See kriitika pankade aadressil kõlab Euroopa poliitika ühe absoluutse veterani suust. Jean-Claude Juncker (59), endine Luksemburgi peaminister ja rahandusminister ja kauaaegne eurogrupi president on nüüd Euroopa Rahvapartei kandidaat Euroopa Komisjoni presidendi kohale. Sellesse parteisse, mis on praegu Euroopa Parlamendi suurim fraktsioon, kuuluvad kristlikud demokraadid ja konservatiivid nagu Saksamaa kantsler Angela Merkel.

Juncker on väga mures, et hoolimata sellest, et Euroopa Keskpank hoiab intressimäärad nulli lähedal, on eriti väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel üle kogu Euroopa Liidu raske pankadest laenu saada. Ja kui saavadki, maksavad intressi, mida kirjutatakse kahekohalise numbriga

Viimased andmed näitavad, et euroalal kahanesid laenud ettevõtetele aasta baasil enam kui kolm protsenti. Nüüd on pankade kord täita oma ülesannet.

"Ma arvan, et pankade kohustus on olla reaalmajanduse teenistuses ja vahel olen ma neis veidi pettunud. Poliitikategijad teevad suuri pingutusi, et panku toetada, kuid selles, mis puudutab laenamist väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, ei käitu pangad adekvaatselt. Midagi tuleb ette võtta."

Kuid kas pangad ei ürita üksnes täita poliitikute endi kirjutatud reegleid?

"Kui meil oleks Euroopa pangandusreeglid paigas olnud enne kriisi, ei oleks me tänases olukorras. Kuid hoolimata uutest reeglitest peab olema võimalik tagada väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele juurdepääs rahale," ütleb Juncker.

EPP on üleeuroopalistes arvamusküsitlustes praegu liidri kohal, kuid rebimine sotsiaaldemokraatidega on väga tasavägine. Kui temast peaks saama Euroopa Komisjoni president, lubab Juncker tõrjuda kõik katsed majanduskasvu kiirendada eelarvedistsipliini reegleid järgi andes. Sellised mõtted leiavad järjest enam toetust Prantsusmaa ja Itaalia värskelt ametisse asunud peaministritelt.

"Meil tuleb riigirahandus korda saada. Defitsiidi ja võlataseme alandamisele ei ole alternatiivi. Ma ei arva, et kestlik majanduskasv on võimalik oludes, kus riigi rahandus ei ole kestlikul alusel," ütleb ta.

Selle asemel on lahendus keskendumine ideedele, mis on juba laual, ütleb Juncker. Esikohal on Komisjoni digitaalse agenda elluviimine, mille moodustavad 101 algatust, mis loovad digitaalse ühisturu. Juncker loodab, et see piirab Ameerika domineerimist digitaalsel areenil.

Isegi kui majanduskasv näib Euroopas tasapisi taastuvat, riskib see toibumine olla väga ebaühtlane, kus olukord mõnedes Lääne- ja Põhja-Euroopa riikides paraneb, samas kui ülejäänud riigid maadlevad ikka alles defitsiitide, kõrge võlakoorma ja alles kauguses terendava majanduskasvu taastumise lootusega.

Selle peale on mõned majanduseksperdid väitnud, et neil riikidel tuleks rohkem kulutada, et suurendada nõudlust kogu Euroopa Liidus. Nad lisavad, et see peaks olema koordineeritud tegevus, kuna ükski riik üksi selle ülesandega toime ei tule. Juncker nõustub, et vähemalt euroalal tuleb riikidel asjad rohkem läbi rääkida.

"See on koordineerimise ja tihendatud koostöö küsimus. Selle majanduspoliitika koordineerimisega peab tegelema eurogrupp ja seal tuleb meil kontrollida, kas ülejääk ühes riigis võiks vähendada raskusi, millega seisavad silmitsi teised riigid," ütleb Juncker.

Nii et näete mingil määral ruumi koordineerimiseks?

"Euroala 18 liikmesriigil tuleb omavahel koordineerida, et selgitada välja, kas mõni neist saaks kulutada rohkem, ilma et see tooks kaasa riigi eelarvedefitsiidi või võlakoorma kasvu.

Euroopa Liit peaks Ukraina kriisist õppima ja tegema energiasõltumatusest esmase prioriteedi, ütleb Juncker.

"Aeg on käes käivitada reaalne energialiit nagu on välja pakkunud Poola peaminister Donald Tusk ning mida toetab ka Prantsusmaa president. Äärmiselt oluline on vähendada sõltuvust Venemaast ning korraldada energiavarustus ringi."

 Kas selle teeb vajalikuks Ukraina kriis?

"Peamine õppetund Ukraina kriisist on, et meil tuleb Euroopa energiavarustus ümber korraldada. Mõned riigid sõltuvad 100 protsenti Venemaa gaasi ja nafta impordist. See on tüürinud meid süsteemi, kus me ei ole Venemaast sõltuvad mitte üksnes majanduslikult ja kaubanduslikult, vaid ka poliitiliselt."

See raske olukord võib samal ajal kätkeda suurimaid võimalusi majanduskasvuks ja uute töökohtade loomiseks.

"See viib energiasektoris uute investeeringuteni ja uued investeeringud toovad majanduse kasvu ja uued töökohad," ütleb Juncker.

Artikli autor on Taani majanduslehe Börsen poliitikatoimetaja Mads Brandstrup

Artikkel ilmub Euroopa Parlamendi valimiste ühisprojekti raames, milles osalevad Dagens Industri (Rootsi), Kauppalehti (Soome), Börsen (Taani), Äripäev (Eesti), Finance (Sloveenia), Verslo Žinios (Leedu), Puls Biznesu (Poola). Lisaks parteide esinumbrite intervjuudele avaldame intervjuud igast riigist ühe ettevõtjaga.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
14. May 2014, 12:37
Otsi:

Ava täpsem otsing