Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Leedu ettevõtja: Euroopa tulevik on tugev föderaalne liit

1321-aripaev 22. mai 2014, 08:47

Kui me kõik hoolime vaid oma huvidest, ei ole Euroopal tulevikku.  “Tulevik on vaid tugevas föderaalses liidus,” ütleb Leedu Tööstusettevõtete Liidu president Robertas Dargis.

Suure väljarändega riikides nagu Leedu tuleb aga juba julgemalt mõelda ka immigratsioonile.

Robertas Dargis juhib tugevat lobiorganisatsiooni, millel on ligi 2700 liiget. Ise osaleb ta regulaarselt ettevõtlust puudutavatel aruteludel mitte üksi Leedus, vaid ka Brüsselis ja teistes ELi riikides.

Küsimus Euroopa tulevikust on praegu eelkõige küsimus Euroopa konkurentsivõimest, ütleb ta. Ent nagu selgub, ei ole selleks kohanenud ei haridussüsteem, tööõigus, maksubaas ega juhtimine.

Euroopa takerdunud bürokraatiasse

Aasial on oma agenda väga selgete eesmärkidega, Ameerika konkurentsivõimet on järsult tõstnud sealne energiarevolutsioon. Euroopa on aga takerdunud bürokraatiasse, kus asjad tuleb läbi rääkida liikmesriikide ja ELi tasandil, 28 riigi ja 28 valitsusjuhi vahel, ütleb Dargis ja toob näiteks Ukraina kriisi.

“Nägime, kuidas Euroopa Liit reageeris ohule, kui naaber ettearvamatult seadustest üle astus ja pigem isikliku suva järgi talitas.”

Kui Euroopa Liit tahab rahvusvahelises konkurentsis edukas olla, peame liitu tugevdama, on Dargis veendunud.

“Meil tuleb arutada, kas meist saab tugev föderaalne liit, kus osa õigusi on delegeeritud keskvõimule, et tagada efektiivne otsuste tegemine. Või laguneb kõik laiali,” ütleb Dargis.

Kui me kõik hoolime vaid oma huvidest, ei ole Euroopal tulevikku.

“Siin ei räägi pessimism, vaid realism. Euroopa ja meie konkurentsivõime tulevik on üksnes tugevas föderaalses liidus,” ütleb Robertas Dargis.

Radikaalsed poliitilised jõud Euroopas on aga vastupidisel arvamusel ja oodatavalt saadab neid Euroopa Parlamendi valimistel edu.

“Jah, Euroopas pettunuid on üha enam. Kuid ma arvan, et nad on pettunud samal põhjusel, millest minagi räägin – nad tunnevad puudust Euroopa efektiivsest juhtimisest. See on loomulik, et inimesed näevad ELi probleeme. Tihti on kriitika all Euroopa bürokraatide sissetulekud, mille õigustuseks saab küll öelda, et administratsiooni­kulud moodustavad ELi eelarvest vaid väikese osa.”

Dargise sõnul pole kohalikud probleemid ELi teemadest olulisemad mitte ainult radikaalsetele jõududele Euroopas, vaid ka valdavale enamusele.

“Palju mugavam on tegeleda enda probleemidega,” ütleb Leedu töösturite juht, kelle sõnul on sama suhtumine valdav kahjuks ka Leedus. “Oleme justkui rahul ja valmis piirduma selle iseseisvusega, mis me 25 aastat tagasi kätte võitsime. See oli pilet paremasse tulevikku, aga mitte sihtjaam,” ütleb Dargis.

Leedu ühinemine rahaliiduga 2015. aasta 1. jaanuarist, mis on peaaegu kindel, on Dargise sõnul üks neid olulisi teetähiseid, mille see pilet võimalikuks on teinud.

Sügavam integratsioon, vähem ruumi populismile, kasvav usaldus riigi majanduse ja rahanduse vastu – need on ühisraha eelised.

“Ettevõtjate seas on eurole suur toetus. Ma ei usu sentimentaalseid spekulatsioone selle kohta, et inimesed kardavad või ei tule uue rahaga toime. Kõik saavad aru, et telefonis on kalkulaator ja kõik oskavad vahetuskurssi välja arvutada,” naerab Dargis.

Ta tõsineb, kui jutt läheb struktuurse tööpuuduse teemale.

Leedu ettevõtted kurdavad tihti, et pole kvalifitseeritud tööjõudu. Kuid Leedu professionaale kohtab küll Rootsi, Suurbritannia, Saksamaa või Norra ettevõtetes – ELis on tööjõu vaba liikumine. Mida peaks Leedu ette võtma?

Tööjõu- ja palgaprobleem

“See on üks suuremaid probleeme. Üks Euroopa Liidu negatiivseid mõjusid, vähemalt meie jaoks,” möönab Dargis, kellel tuleb sageli kuulda argumenti, et Leedu tööandjad ei maksa õiglast palka. “Süüdistatakse ja kirutakse ettevõtjaid. Aga kuidas säilitada konkurentsivõime? ELi tööturg on nagu ühendatud anumad ja meie spetsialistid liiguvad nende vahel.”

Dargise sõnul tuleb emigratsiooni kõrval, mis vähendab Leedu rahvaarvu, üles võtta ka immigratsiooni teema.

“Me ei peaks kartma, et 50 000 immigranti kolmandatest riikidest Leedu näo ära muudavad. Võtame grupi India tudengeid meie ülikoolides ja anname neile võimaluse integreeruda ja töötada. Nad oskavad juba keelt ja tunnevad mõtlemisviisi. Need noored inimesed pulbitsevad energiast,” ütleb Dargis, kes ise seda mõtet tuliselt toetab.

Leedu poliitikud pole aga mitte üksnes leiged, nad valdavalt ignoreerivad teemat. Leedu töösturite juht hoiatab, et mahavaikimine ei lahenda midagi ja tekitab pigem probleeme juurde.

Dargis nendib, et väikese riigi kodanikel ja poliitikutel on veel arenemisruumi, et Euroopa Liidus oma seisukohti kuuldavaks teha.

Näiteks energeetika – Leedu rääkis energiasõltumatusest esimesest päevast saadik, mil riik 2004. aastal ELiga liitus. Dargis väidab, et Leedu poliitikud, kes olid toona ELis uustulnukad, ei söandanud valjemat häält teha. Nüüd on sellest Ukraina sündmuste tõttu saanud kogu ELi prioriteet.

Ukraina kriis sunnib meid aga mõtlema mitte üksi maagaasile ja naftale, vaid palju räägitakse ka väärtustest. Kuidas peaksid liikmesriigid käituma? Kuidas peaksid ettevõtjad käituma?

Äri käib oma rada

“Äri sõltub poliitilistest meeleoludest vähe. Äri juhib kasumijaht ja ettevõtjad kasutavad selleks kõiki võimalikke kanaleid. Keegi ei oska praegu öelda, kas ja mis moel Leedu ettevõtted oma suhtumist Venemaasse sealse ärikliima halvenemise tagajärjel muudavad,” hoidub Dargis järeldusi tegemast.

Olgu suhted Venemaaga millised tahes, äri ­aetakse ikka ja aetakse ka edaspidi.

“Muidugi, kui riskid on liiga suured ja kasumid väiksed, otsitakse muid väljapääsuteid. Usun ärisse, mis jagab oma riske ja on edukas. Või ei ole.”

Kes on kes

Robertas Dargis, sündinud 1960.

Ettevõtja aastast 1993, kui asutas Leedu ühe suurima kinnisvaraarenduse- ja ehitusfirma EIKA, Leedu Kinnisvaraarendajate Assotsiatsioonis algul nõukogu esimees, aastast 2004 president, Leedu tööstusettevõtete Liidu president

Tasub teada

Leedu, elanikke 2,986 mln

SKP 34,6 mld ­eurot

majanduskasvu prognoos 2014. a kasv 3,4% ja 2015. aastal 4,3%

Keskmine brutopalk 2013. a 646 €/kuus

Bensiini hind:  1,3 €/l (95)

Peaminister Algirdas Butkevicius, sotsiaaldemokraat

Leedul kohti Euroopa Parlamendis: 11 saadikut

Peamised valimisdebati teemad: Ukraina kriis, julgeolek NATOs, energiasõltumatus Leedus ja ELis, euro käibelevõtt, emigratsioon

Teksti autor Ruta Slušnyte, Verslo Žinios

Artikkel ilmub Euroopa Parlamendi valimiste ühisprojekti raames, milles osalevad Dagens Industri (Rootsi), Kauppalehti (Soome), Börsen (Taani), Äripäev (Eesti), Finance (Sloveenia), Verslo Žinios (Leedu), Puls Biznesu (Poola). Lisaks parteide esinumbrite intervjuudele avaldame intervjuud igast riigist ühe ettevõtjaga

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
23. May 2014, 09:35
Otsi:

Ava täpsem otsing