Eesti kahepalgelisus

Äripäev kirjutas, et välismaal elab 150 000 kuni 200 000 eestlast, keda on Eestisse raske tagasi meelitada. Näiteks "Talendid koju!" programm meelitas kodumaale kõigest 27 inimest.

Nii Eestist lahkujate kui ka siia tagasi tulevate eestlaste põhjused on kohati samad - mõni näeb rohkem karjäärivõimalusi piiri taga, mõni aga Eestis. Eestisse kolinud välismaalased näevad Eestit positiivse võimaluste maana.

Eestis saab kiiremini karjääri teha. Pärast  kolme aastat tsiviilehituse õpinguid Inglismaal Exteri ülikoolis otsustas Mihkel Jugaste tagasi kodumaale tulla. Selleks leidis ta kaubandus-tööstuskoja algatatud projekti „Talendid koju!“ raames tööd inseneribüroos Amhold AS, kus ta on nüüdseks töötanud kolm aastat.

„Eelkõige tõid mind tagasi koduigatsus ja kuuluvustunne,“ ütles ta. Lisaks oli talle oluline, et saaks teha erialast tööd rahvusvaheliselt, kuid elada Eestile lähemal, ideaalis üldse kodumaal.

„Muidugi oli mõttes ka mitte tagasi tulla,“ rääkis Jugaste. Kuna ta õppis heas ja suures ülikoolis, siis tegid kohalikud firmad Jugastele tööpakkumisi juba enne lõpetamist. Ta selgitas, et Exteri ülikool lekitab lõpetajate nimekirjad enne lõpuaktuseid, mistõttu jõuavad sponsorid ja koostööpartnerid enne konkurente helgematele peadele tööpakkumisi teha. 

Jugaste märkis, et kuigi Inglismaal on palganumbrid suured, ei kajastunud see kuidagi elutingimustes. „Suur käive ei tähenda suurt kasumit,“ ütles ta. Lisaks mõjutas tema otsust Eestisse naasta see, et karjääriredelil ronimine käib Inglismaal aeglaselt – rohkem staaži kui oskuste järgi.

Jugaste on otsusega Eestisse tulla vägagi rahul. Veelgi enam, enda sõnul on ta saanud oma veendumustele lausa kinnitust – tema kursusekaaslased ja tuttavad Inglismaal elavat kas võrdväärsetes või halvemates tingimustes kui Jugaste Eestis. „Mina olen tänaseks projektijuht, aga kursusekaaslased peavad veel ametit, mille eesliide on noorem-,“ ütles ta.

Samuti on tema sõnul kodumaiste ettevõtete arenemisvõime tunduvalt kiirem kui kusagil mujal – tehnoloogilised muudatused adapteeritakse kiiresti ja vanad harjumused pole kunagi takistuseks, kui on olemas mõni loogilisem lahendus.

Sellegipoolest ütles Jugaste, et ajutiselt läheks ta Eestist taas ära küll. „Tuleb hankida kogemusi ja võrrelda end välismaise konkurentsiga,“ ütles ta. Kuna kodumaine turg on liiga väike, on rahvusvaheline tase oluline.

Väljaspool Eestit rohkem võimalusi. Tarkvara arendaja Siim Kerge, kes töötab praegu Austraalia keskkonnaministeeriumi veeregistri osakonna vanemprogrammeerijana, end Eestisse naasmas ei näe. Neli aastat tagasi tehti talle Uus-Meremaale tööpakkumine, mille Kerge pikalt mõtlemata vastu võttis. „Tahtsin maailma näha ja end ka rahvusvahelisel tasandil karjäärialaselt täiendada,“ ütles ta. Lisaks oli tal eesmärk leida töökoht just väljaspool Euroopat.

„Siia saab alati tagasi tulla ja nooremana on kergem kodust kaugemal töötada ja elada,“ märkis Kerge. Nüüdseks on ta Eestist ära olnud neli aastat ja lähitulevikus, kui üldse, end Eestisse naasmas ei näe.

Tema sõnul on Austraalias võimalik saada paremaid kogemusi ja karjääriredelil rohkem edasi liikuda. „Tänapäeva globaliseeruvas maailmas polegi enam teisiti võimalik,“ rääkis ta. Samuti tõdes ta, et töö on maakera kuklapoolel kordades paremini tasustatud kui Eestis.

Kerge lisas, et tagasi Eestisse tooks teda pere ja soov neile lähemal olla. „Tööalases mõttes on parem mitte salata, et selleks oleks hästi tasustatud väljakutsete rohke töö,“ ütles ta.