• Jaga lugu:

    Tallinn upub bürokraatiasse

    Arhitekt Madis Eek.Foto: Meeli Küttim

    Tallinna linnas hakkab arhitektitöö raskuspunkt kalduma majade loomise asemel pigem linnaametiga suhtlemisele, lõputule vaidlemisele ja tõestamisele, kirjutab arhitekt Madis Eek.

    Arhitekti töö on kohutavalt huvitav: ruumiülesanded on keerulised, kuid põnevad, objektid on vaheldusrikkad, majade väljamõtlemine on kui mitme tundmatuga võrrandi lahendamine ning visioneerimine pakub loomingulist pinget. Arhitekti töö on oma olemuselt vastutusrikas, kuid mitmekülgne, loomingus puudub rutiin.
    Millegipärast hakkab aga Tallinna linnas arhitektitöö raskuspunkt kalduma majade loomise asemel pigem linnaametiga suhtlemisele, lõputule vaidlemisele ja tõestamisele. Tundub, et kõik uued justkui menetlust lihtsustama mõeldud otsused ei ole bürokraatiat mitte vähendanud, vaid suurendanud.
    Heas mõttes meenub umbes kümne aasta tagune aeg, kui projekti menetlus ehitusloa saamiseks vältas kuu või paar. Pärast projekti läbivaatamist esitas linnaametnik projekteerijale märkused, mille põhjal projekteerija jooniseid parandas või täpsustas ning seejärel konkreetse ametniku juures märkuse n-ö maha võttis.
    Praegusel ajal menetletakse projekti esmalt minimaalselt kuu aega, siis tulevad esimesed märkused. Pärast nende täitmist vaatab linnavalitsus jälle projekti kuu aega ja lisab uued märkused. Ja nii mitu korda. Võib õnnelik olla, kui protsess ei satu suvisele puhkusteajale, sest siis pikenevad kõik tähtajad automaatselt veel paari nädala võrra. Projekteerija muudkui parandab ja kohendab ja ootab... Tellija koos temaga. Arendus viibib, raha ei liigu, linnaareng pidurdub.
    Vastuvõetamatuks on kujunenud ametnike sekkumine arhitektuurilahendustesse. Projekt peab kindlasti vastama detailplaneeringule ning olema esitatud seaduses ettenähtud vormis, selles pole küsimust. Kuid linnaametnikul ei tohiks olla õigust dikteerida arhitektile katuseuugi lahendust, nõuda ühelt poolt liiga moodsate detailide eemaldamist ja teisalt jälle liiga vanamoodsa värvitooni muutmist.
    Need on konkreetse arhitekti loomingulised otsused, millesse teistel pole õigust oma maitse-eelistustest lähtuvalt sekkuda.
    Selline õpetav-nõudev suhtumine linnaametniku poolt on arhitektile üpris solvav. Nagu ka usaldamatus, mis kumab läbi näiteks nõudest lisada eelprojekti kausta uste ja akende spetsifikatsioonid.
    Tundub, nagu oleks ametnikel tööd vähe: lisamaterjali nõudmine ja kaustade mitmekordne loksutamine edasi-tagasi tähendavad ametniku jaoks mitmekordset töömahtu. Kusjuures töö kvaliteet sellest ei tõuse. Üks ametnik nõuab avatäidete jooniste lisamist, teine jälle vundamendijooniste eemaldamist, ühe projekti puhul piisab sellest, kui projektil on maja naaberkinnistu ühistu juhatuse allkiri, teisel päeval on vaja kõikide korteriomanike allkirju.
    Nii mõnelegi arhitektuuritellijale, kes satub menetluslehte lugema, võib jääda mulje arhitektist kui väga saamatust tegelasest, kes ei tea, mida ehitusloa saamiseks on vaja teha.
    Arhitektid kirjutamata reeglitega kimpus. Arhitektil võib küll olla seljataga mitmekümneaastane projekteerimiskogemus, tema jooniste järgi võib olla valminud kümneid maju, ta võib olla pälvinud rohkelt auhindu oma loomingu eest, olla hinnatud arhitektuuriõppejõud, aga Tallinna linnaplaneerimise ametiga suhtlemisel suhtutakse temasse ikka, nagu oleks tegemist saamatu kooliõpilasega.
    Kuskil on mingid kirjutamata muutuvad reeglid, mille täitmist projekteerijalt oodatakse. Vahel on detailplaneering ülim, mille arhitektuurinõuetest, isegi kui need on arulagedad, ei saa mööda vaadata, teinekord on olulisem ametniku isiklik nägemus konkreetsest majast ja kohast.
    Kui linnaametnikega suhtlemisel läheb viimasel ajal suur aur selgitamisele, et näiteks planeeringu nõue luua miljöösse sobiv ehitis ei pea tähendama saja aasta vanuse maja lahenduse kopeerimist, siis tuntavalt on avardunud muinsuskaitsjate seisukohad.
    Vana ja moodne mahub veel kokku. Muinsuskaitseameti aastapäeval anti meie (Arhitektuuribüroo Eek & Mutso – toim) projekteeritud Loo Ajaveskile parima pärandit väärtustava uusehitise kategoorias preemia, mis oli autoritele rõõmustav üllatus. Loo Ajaveskis nimelt on vana kivist veskikehand kokku seotud moodsa klaasmahuga.
    Oleksin meelsamini kirjutanud sellest, mis mind on arhitektuuri loomisel mõjutanud, huvitavatest lahendustest, põnevatest projektidest, arhitektist kui loojast, maailmaparandajast, kuid viimase aja suuremad “elamused” on kahjuks bürokraatia vallast. See on väga väsitav.
    Kommentaar ilmus 3. novembril Äripäeva erilehes Oma Maja.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Avatus ja liberaalsus teenib Eesti huve ka Euroopa kaksikpöördes
Euroopa Liit peab selgitama, kuidas tasakaalustada vabakaubandusest saadavat kasu tugevneva sooviga kestlikuma ja õiglasema arengu järele, kirjutab välisministeeriumi kaubanduspoliitika ja majandusorganisatsioonide büroo lauaülem Karl-Gerhard Lille.
Euroopa Liit peab selgitama, kuidas tasakaalustada vabakaubandusest saadavat kasu tugevneva sooviga kestlikuma ja õiglasema arengu järele, kirjutab välisministeeriumi kaubanduspoliitika ja majandusorganisatsioonide büroo lauaülem Karl-Gerhard Lille.
Change'i tulemused viisid osaku langusesse
Funderbeamis kauplev krüptoraha platvorm Change avalikustas kolmapäeval teise kvartali tulemused, mis olid väga sarnased esimesele kvartalile.
Funderbeamis kauplev krüptoraha platvorm Change avalikustas kolmapäeval teise kvartali tulemused, mis olid väga sarnased esimesele kvartalile.
Raadiohommikus: tulemuste sadu ning Hiina hirmud börsil
Hommikuprogrammis tulevad enda värskeid kvartalitulemusi kommenteerima Tallink Grupi juht Paavo Nõgene ning Arco Vara juht Marko-Ove Niinemäe. Juttu tuleb aga muustki.
Hommikuprogrammis tulevad enda värskeid kvartalitulemusi kommenteerima Tallink Grupi juht Paavo Nõgene ning Arco Vara juht Marko-Ove Niinemäe. Juttu tuleb aga muustki.
Lahkuv juht: Ragn-Sells saab endale ägeda uue juhi
Ragn-Sellsist lahkuv juht Rain Vääna kiidab mantlipärijat Kai Realot ja valmistub talle tööd üle andma, enne kui ise uusi väljakutseid otsima asub.
Ragn-Sellsist lahkuv juht Rain Vääna kiidab mantlipärijat Kai Realot ja valmistub talle tööd üle andma, enne kui ise uusi väljakutseid otsima asub.