On väga levinud idee, et meie väikese rahvaarvu tõttu vajab Eesti rohkem erinevate valdkondade (tipp)spetsialiste, kes aitaksid majandust edasi arendada. Ometigi hakatakse tulevasi tippspetsialiste otsima alles karjäärilaatadel ülikooli lõpuaastail, mis on aga paratamatult hilja, sest mitu olulist valikut on selleks hetkeks juba tehtud ning hulk karjäärivaliku uksi sulgunud.

Tänapäeva ametid ja spetsialiseerumised on üha keerulisemad. Seega on arusaamatu, miks eksisteerib praktika ainult kutseharidussüsteemis. Keskkooliõpilased saavad paremal juhul osaleda mõnel töövarjupäeval ning teoreetilisel tasandil karjääriõpetuse kursust läbida, kui see nende koolis eksisteerib, aga see pole piisav tulevikus spetsialiseerumiseks.

Õigete valikute tegemine

Valikulise praktika sisseviimine annaks võimaluse just andekatele õpilastele, kellega tänapäeva koolil pole võimekust tegeleda, leida varakult oma kirg ning hakata üles ehitama oma karjääri. Olles sisuliselt tuttavam neid huvitavate ametitega, on neil võimalik keskenduda õigetele ainevaldkondadele juba gümnaasiumis ning valida parim võimalik eriala ülikoolis. Neil on loodud ka juba esimesed kontaktid tuleviku töövaldkonnas, mis võimaldab leida ka mentoreid. Õpilased teevad pikas perspektiivis teadlikumaid valikuid ning jõuavad lihtsamini eneseteostuseni.

Ettevõtetele annab praktikakohtade loomine võimaluse mõjutada otseselt neile tulevikus tööle tulevate spetsialistide kvaliteeti. Lisaks lubab praktika neil tutvustada laiemalt kõige suurema töötajatepuudusega ametikohti ning otseselt leevendada ettevõtte värbamisprobleeme.

Riigi vaatepunktist aitab aga uus süsteem paremini ühildada tööturu ja tööandjate ootuseid tööturule sisenejate oskuste ja teadmistega.

Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, Saku Õlletehase, Mootor Grupi, EMT ja Elioni ning Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.