Artikkel
  • Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Soome vaevleb kõrgete palkadega

    Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder.Foto: Meeli Küttim

    Soome koos teiste Skandinaavia riikidega kuulub Euroopas kõrgema palgaga riikide gruppi. Soome ja Rootsi paistavad silma ka kõrgete tööjõumaksudega, mis on heaoluühiskonna ja kõrgetele sotsiaalsete garantiide hind, leiab Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder.

    Eesti koos Läti, Leedu ja teiste endiste sotsialismimaadega kuulub, vaatamata kiirele palgakasvule, ikka veel madalapalgaliste gruppi. Suured käärid sissetulekutes ja elukvaliteedis on toonud kaasa palgarände – madalama palgaga riikidest liiguvad inimesed kõrgema palgaga riikidesse.
    Kiire palgakasv
    Riikides, nt Läti ja Eesti, kust on inimesi 1000 elaniku kohta kõige enam lahkunud, on palgakasv ka kõige kiirem – tööjõupuudus survestab tugevalt palkasid. Mingil määral selgitab Eesti ja Läti kiiret palgakasvu just tööde struktuuri muutus, kus lihtsamaid töid jääb vähemaks ja tippspetsialistide hulk kasvab kiiresti. See võib ligi meelitada ettevõtjaid ja investoreid, kes on huvitatud mõistliku hinnaga „ajudega“ töötajatest ja soodsast ettevõtluskeskkonnast.
    Selles osas aitab tööjõu vaba liikumine loodetavasti kaasa endiste sotsialismimaade kiiremale arengule, aga võib pidurdada mingil määral rikkamate riikide arengut.
    Soome ja ka teiste Skandinaaviariikide puhul ei saa mööda ametiühingute rollist, mis on kujunenud märksa jõulisemaks kui ülejäänud Euroopas. Ametiühingutesse organiseerumise tase on kõrge ja sektori tasandi kollektiivläbirääkimiste roll töösuhete, sh palkade reguleerimisel, väga oluline. Ühelt poolt tähendab see stabiilsust ja kõrgeid garantiisid töötajatele, teisalt aga jäikust ja madalat reageerimisvõimet, märksa vähem tegutsemisvabadust ja paindlikkust ettevõtetele.
    Kui Eestis tõusis buumiaegadel brutokuupalk üle 20% ja kriisiaegadel langes üle 6%, siis Soomes olid need arengud märksa rahulikumad – ei toimunud sarnast palgarallit ega ka langust. Pikad sotsiaaldialoogi traditsioonid ja sotsiaalpartnerite mõistlikkus on aidanud hoida palgaturgu ekstreemsustest, mis aga mingil hetkel võib oma ülereguleerituse ja jäikusega tekitada stagnatsiooni ning peletada turult noori „näljaseid“ ettevõtteid.
    Töötuse kasv
    Soome puhul on küsimus, kuivõrd motiveerivad kõrged toetused ja hüvitised töötajaid tööturul osalema – seda iseloomustab kasvav töötuse määr, milles võib olla oma osa ka pikemalt Soomes töötanud palgarändajatel.
    Eesti madal palgatase sunnib pingutama ja otsima võimalusi elujärge parandada. Eestlase soov olla naabrist parem, vähene solidaarsus, usk kunagi päriselt rikkaks ja laenust vabaks saada soosib parempoolseid valitsusi, loodetavasti ka innovatiivsust ja arengut. Võtmeküsimus on, kuivõrd tahavad targad ja andekad töötegijad, aga ka ettevõtjad end Eestiga siduda ning kuidas me suudame oma head stardipositsiooni jõuka väikeriigi ülesehitamisel ära kasutada.
  • Hetkel kuum
Andrus Alber: pensionid kasvavad, kui riik paneb jõude seisva raha tööle
Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikumaks rahastamiseks tuleb hakata pikemalt investeerima ja pensionitena tulevikus osaliselt välja maksma töötukassa reserve, soovitab Finora Panga kaasasutaja Andrus Alber arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikumaks rahastamiseks tuleb hakata pikemalt investeerima ja pensionitena tulevikus osaliselt välja maksma töötukassa reserve, soovitab Finora Panga kaasasutaja Andrus Alber arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
USA aktsiaturud kerkisid, Nasdaq sai kirja uhke tõusunädala
USA aktsiaturud jätkasid reedel kerkimist ja ligi protsendi edenenud Nasdaqi liitindeks sai kirja mitme kuu parima tõusunädala.
USA aktsiaturud jätkasid reedel kerkimist ja ligi protsendi edenenud Nasdaqi liitindeks sai kirja mitme kuu parima tõusunädala.
Reaalajas börsiinfo
Rakvere gasell: suvel jooksevad kliendid meid pikali
Metsa- ja aiatehnikat müüv Forestplus jõudis 2022. aastal esmakordselt Äripäeva kiiresti kasvavate ettevõtete ehk Gaselli TOPi. "Ma olen sellest unistanud," tunnistab ettevõtte omanik Riin Sats.
Metsa- ja aiatehnikat müüv Forestplus jõudis 2022. aastal esmakordselt Äripäeva kiiresti kasvavate ettevõtete ehk Gaselli TOPi. "Ma olen sellest unistanud," tunnistab ettevõtte omanik Riin Sats.
Lillepoe juht seljatas riigikohtus maksu- ja tolliameti
Juhatuse liige sai riigikohtus võidu maksu- ja tolliameti üle ja pääses isiklikust vastutusest ettevõtte maksuvõla eest, kuigi kaks esimest kohtuastet jätsid ettevõtja kaebuse rahuldamata.
Juhatuse liige sai riigikohtus võidu maksu- ja tolliameti üle ja pääses isiklikust vastutusest ettevõtte maksuvõla eest, kuigi kaks esimest kohtuastet jätsid ettevõtja kaebuse rahuldamata.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Venemaa töötlemata puidu eksport kukkus 70%
Venemaa ümarpuidu eksport kukkus eelmisel aastal umbes 70% võrra, 3,5–3,8 miljoni kuupmeetrini, kirjutas Venemaa väljaanne Kommersant.
Venemaa ümarpuidu eksport kukkus eelmisel aastal umbes 70% võrra, 3,5–3,8 miljoni kuupmeetrini, kirjutas Venemaa väljaanne Kommersant.

Olulisemad uudised

Liisingu uusmüük kasvas 8%
Eesti liisinguturu uusmüük kasvas mullu 8 protsenti, 1,3 miljardi euroni, teatas Eesti Liisingühingute Liit.
Eesti liisinguturu uusmüük kasvas mullu 8 protsenti, 1,3 miljardi euroni, teatas Eesti Liisingühingute Liit.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.