Aus mäng aukohale

Nii nagu inimestes, hinnatakse ka ettevõtluses ausust ja sõnapidamist. Üha kasvava populaarsusega e-kaubanduses on end pildile sättinud sadu valemängijad, kes vilistavad kehtivale seadusandlusele ja tarbijaõigustele. Kui kaupleja müüb või vahendab internetis järjepidevalt uusi tooteid, palub tarbijal toote eest maksta eraisiku arveldusarvele ja ei väljasta ostudokumenti, on tõenäoliselt tegemist varimajandusega. Sageli on sellistel müüjatel kauba juures märge, et tooteid tagasi ei osteta ega vahetata, valesti saadetud või defektse toote eest ei vastutata. Kannatajaks on tarbija, kelle arvates et e-kaubandus tähendabki põrsast kotis.

Seaduserikkumist ei pea sallima

Seaduserikkumiste puhul on õigustatud ootus, et sekkuvad järelevalvet teostavad riigiametid. Varimajandus e-kaubanduses on luubi all nii maksu- ja tolliametis kui tarbijakaitseametis, aktiivselt tegeleb teavitustööga e-kaubanduse liit. Kui varem tuli jaemüük posti või interneti teel registreerida majandustegevuse registris ning registreeringuta ei tohtinud e-kaubandusega tegeleda, siis alates 1. juulist 2014 see nõue ei kehti. Tänu registrile oli ülevaade, kui palju on Eestis tegutsevaid e-poode ning registreeringuta kauplejad võttis vastutusele kohalik omavalitsus. Üheks lahenduseks koduõue puhastamisel on e-kaubanduses registreerimiskohustuse taastamine, mille üle võiks järelevalvet pidada tarbijakaitseamet. See välistaks ettevõtjaks registreerimata isikute äritegevuse sotsiaalmeediavõrgustikes, kui sanktsioonid on piisavalt motiveerivad.