Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ettevõtja, ulata pagulasele käsi!

    JuhtkiriFoto: Anti Veermaa

    Äripäeva meelest võiksid ettevõtjad pagulastesse suhtumise asjus positiivse eeskuju andmise enda peale võtta.

    Soome peaminister Juha Sipilä annab oma maja asüülitaotlejatele peavarjuks. Soome Panga peadirektor Erkki Liikanen annetab oma palga, 10 000 eurot Punase Risti kaudu pagulaste aitamiseks. Eesti poliitikute sõnum pagulaste vastuvõtmise teema kerkimisest peale on olnud: peaasi, et meil selles asjas mingeid kohustuslikke kvoote ei oleks.
    Äripäeva meelest võiksid ettevõtjad pagulastesse suhtumise asjus positiivse eeskuju andmise enda peale võtta ja avalikult teada anda, mida nemad on valmis nende aitamiseks tegema.
    Võimalusi on palju. Muidugi vajavad tulijad kõigepealt peavarju ja sisseelamiseks tuge ja siin on selgesti ka riigil oma roll. See, mida ettevõtja saab pakkuda, on eelkõige töö. Nii ettevõtja kui ka riigi huvides on see, et tulijate kohanemine käiks võimalikult valutult – ning töö leidmine on siinkohal võtmetähtsusega. Paljudes sektorites on tööjõupuudus ning just neis sektorites tegutsejaid võiksid teada anda, missugune on nende võimalus ja vajadus pagulasi palgata – ning missuguste oskuste inimesi nad vajavad. Oluline on tulijate oskusi parimal viisil kasutada.
    Põhiline ja otsustav on aga teada anda, et me suhtume tulijaisse inimliku arusaamisega ning teeme kõik, et nad tunneksid ennast turvaliselt. Debati keskpunkt ei peaks mitte paiknema küsimuses, mitu inimest me vastu võtame, vaid selles, kuidas me seda teeme.
    Hoidugem metsalise märgist
    Vao pagulaskeskuse süütamisega on tekkinud uus, plahvatusohtlik olukord, mis näiteks veebiväljaannetes on juba viinud pagulasteteemaliste lugude kommentaariumi sulgemiseni. Tundub, et kaugeltki mitte kõik inimesed ei mõista, mida oleks see tähendanud Eesti riigi ajaloolisele saatusele, kui Vaos ööund maganud inimesed oleksid sisse põlenud. Eesti oleks maailmas otsa ette saanud metsalise märgi, mille mahapesemiseks kulunuks aastakümneid – kui selline märk üldse ongi mahapestav.
    Avatud meelega inimeste ahastus ja häbi toimunu pärast näitab, missuguse õnnetuse äärel me seisime. Vihakõnelejad on vajutamas rasket, kurba, valusat pitserit kogu Eesti peale. Selle häbimärgi hajutamiseks on tarvis veel palju rohkem häid algatusi, kui seda oli äsjane maratonkontsert Sõbralik Eesti.
    Tööandja panus tasub ennast ära
    Arusaadavasti eeldab pagulaste palkamine ettevõtjalt ka lisatööd. Ehkki keeleõppe eest hoolitseb riik, on igati soovitatav, kui ka ettevõtja siintuge pakuks ja lisavõimalusi looks. Keeleoskuse omandamisele aitab töökoha olemasolu juba iseenesest tublisti kaasa, ent ka vastupidi: mida kiiremini tulija keeleoskus areneb, seda kergemini läheb sisseelamine esialgu võõrasse kultuurikeskkonda; seda paremaid töötulemusi on põhjust oodata.
    Mõistagi on Eesti sõbralikuks muutmisel oma roll ka poliitikutel, parteidel. Seni on seda rolli kehvalt täidetud. Tahtes või tahtmata on kaudselt edastatud peamiselt sõnumit, et me ei taha tulijaid – kuidas teisiti mõista vastuvõetavate arvu tegemist põhiküsimuseks. Reaktsioonid Vao süütamisele pidi president erakondadelt välja nõudma. Need omakorda paljastasid EKRE tegeliku näo kõigile, kellel veel seni illusioone võis olla – ning sama võib öelda IRLi kohta.
    Lõpuks on ju igaühel võimalik teada anda, mida ta tahaks pagulaste aitamisel ise teha: kes annetab, kes pakub end tugiisikuks, juba leidub neidki, kes on valmis peavarju pakkuma. Kujundades kodu tulijale, kujundame kodu ju eelkõige endale.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Kakskeelse Eesti visa, aga pöördumatu lõpp
Eestis on, sarnaselt teiste riikidega, vähemalt Ida-Euroopas, aset leidmas ajalooline mentaalne nihe, mis puudutab suhtumist vene keelde ja Russki Miri laiemalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Eestis on, sarnaselt teiste riikidega, vähemalt Ida-Euroopas, aset leidmas ajalooline mentaalne nihe, mis puudutab suhtumist vene keelde ja Russki Miri laiemalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
USA aktsiaturg tõusis neljandat nädalat järjest
USA aktsiaturg lõpetas reedel nädala tugeva tõusuga, kui investorite kindlust turgude osas on kasvatanud oodatust madalamad inflatsiooninumbrid, mis näitavad, et inflatsiooni tipp võib olla juba seljataha jäänud. Nii S&P 500 kui Nasdaqi indeks tõusid neljandat nädalat järjest, vahendab Reuters.
USA aktsiaturg lõpetas reedel nädala tugeva tõusuga, kui investorite kindlust turgude osas on kasvatanud oodatust madalamad inflatsiooninumbrid, mis näitavad, et inflatsiooni tipp võib olla juba seljataha jäänud. Nii S&P 500 kui Nasdaqi indeks tõusid neljandat nädalat järjest, vahendab Reuters.
Reaalajas börsiinfo
Jaanus Vihand: kui iseloomud ei klapi, siis koostööd ei tule
Mitu aastat Coop Eestit juhtinud, siis Margus Linnamäe kutsel Apollo Grupi etteotsa läinud ning sealt idufirmasse Eurora lahkunud Jaanus Vihand soovis enne A. Le Coqi juhi positsiooni vastu võtmist näha, kuidas ettevõtte nõukogu tasandil suhted on.
Mitu aastat Coop Eestit juhtinud, siis Margus Linnamäe kutsel Apollo Grupi etteotsa läinud ning sealt idufirmasse Eurora lahkunud Jaanus Vihand soovis enne A. Le Coqi juhi positsiooni vastu võtmist näha, kuidas ettevõtte nõukogu tasandil suhted on.
Vene kodanike sisenemist Eestisse piiratakse juba tuleval nädalal
Eile kiitis valitsus heaks sanktsiooni, millega piiratakse Venemaa kodanikele Eesti viisade väljastamist. Nüüd on teada, et Vene kodanikud ei saa üle piiri alates 18. augustist.
Eile kiitis valitsus heaks sanktsiooni, millega piiratakse Venemaa kodanikele Eesti viisade väljastamist. Nüüd on teada, et Vene kodanikud ei saa üle piiri alates 18. augustist.
Raadiohommikus: õlletehase uus juht ja värske iduedu
Veerand sajandit A. Le Coqi õlletehast vedanud Tarmo Noobilt võtab teatepulga üle Jaanus Vihand, kes avab Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis ametivahetuse tagamaid ja selgitab joogitööstuse suurimaid väljakutseid.
Veerand sajandit A. Le Coqi õlletehast vedanud Tarmo Noobilt võtab teatepulga üle Jaanus Vihand, kes avab Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis ametivahetuse tagamaid ja selgitab joogitööstuse suurimaid väljakutseid.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.