Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ettevõtja, ulata pagulasele käsi!

    JuhtkiriFoto: Anti Veermaa

    Äripäeva meelest võiksid ettevõtjad pagulastesse suhtumise asjus positiivse eeskuju andmise enda peale võtta.

    Soome peaminister Juha Sipilä annab oma maja asüülitaotlejatele peavarjuks. Soome Panga peadirektor Erkki Liikanen annetab oma palga, 10 000 eurot Punase Risti kaudu pagulaste aitamiseks. Eesti poliitikute sõnum pagulaste vastuvõtmise teema kerkimisest peale on olnud: peaasi, et meil selles asjas mingeid kohustuslikke kvoote ei oleks.
    Äripäeva meelest võiksid ettevõtjad pagulastesse suhtumise asjus positiivse eeskuju andmise enda peale võtta ja avalikult teada anda, mida nemad on valmis nende aitamiseks tegema.
    Võimalusi on palju. Muidugi vajavad tulijad kõigepealt peavarju ja sisseelamiseks tuge ja siin on selgesti ka riigil oma roll. See, mida ettevõtja saab pakkuda, on eelkõige töö. Nii ettevõtja kui ka riigi huvides on see, et tulijate kohanemine käiks võimalikult valutult – ning töö leidmine on siinkohal võtmetähtsusega. Paljudes sektorites on tööjõupuudus ning just neis sektorites tegutsejaid võiksid teada anda, missugune on nende võimalus ja vajadus pagulasi palgata – ning missuguste oskuste inimesi nad vajavad. Oluline on tulijate oskusi parimal viisil kasutada.
    Põhiline ja otsustav on aga teada anda, et me suhtume tulijaisse inimliku arusaamisega ning teeme kõik, et nad tunneksid ennast turvaliselt. Debati keskpunkt ei peaks mitte paiknema küsimuses, mitu inimest me vastu võtame, vaid selles, kuidas me seda teeme.
    Hoidugem metsalise märgist
    Vao pagulaskeskuse süütamisega on tekkinud uus, plahvatusohtlik olukord, mis näiteks veebiväljaannetes on juba viinud pagulasteteemaliste lugude kommentaariumi sulgemiseni. Tundub, et kaugeltki mitte kõik inimesed ei mõista, mida oleks see tähendanud Eesti riigi ajaloolisele saatusele, kui Vaos ööund maganud inimesed oleksid sisse põlenud. Eesti oleks maailmas otsa ette saanud metsalise märgi, mille mahapesemiseks kulunuks aastakümneid – kui selline märk üldse ongi mahapestav.
    Avatud meelega inimeste ahastus ja häbi toimunu pärast näitab, missuguse õnnetuse äärel me seisime. Vihakõnelejad on vajutamas rasket, kurba, valusat pitserit kogu Eesti peale. Selle häbimärgi hajutamiseks on tarvis veel palju rohkem häid algatusi, kui seda oli äsjane maratonkontsert Sõbralik Eesti.
    Tööandja panus tasub ennast ära
    Arusaadavasti eeldab pagulaste palkamine ettevõtjalt ka lisatööd. Ehkki keeleõppe eest hoolitseb riik, on igati soovitatav, kui ka ettevõtja siintuge pakuks ja lisavõimalusi looks. Keeleoskuse omandamisele aitab töökoha olemasolu juba iseenesest tublisti kaasa, ent ka vastupidi: mida kiiremini tulija keeleoskus areneb, seda kergemini läheb sisseelamine esialgu võõrasse kultuurikeskkonda; seda paremaid töötulemusi on põhjust oodata.
    Mõistagi on Eesti sõbralikuks muutmisel oma roll ka poliitikutel, parteidel. Seni on seda rolli kehvalt täidetud. Tahtes või tahtmata on kaudselt edastatud peamiselt sõnumit, et me ei taha tulijaid – kuidas teisiti mõista vastuvõetavate arvu tegemist põhiküsimuseks. Reaktsioonid Vao süütamisele pidi president erakondadelt välja nõudma. Need omakorda paljastasid EKRE tegeliku näo kõigile, kellel veel seni illusioone võis olla – ning sama võib öelda IRLi kohta.
    Lõpuks on ju igaühel võimalik teada anda, mida ta tahaks pagulaste aitamisel ise teha: kes annetab, kes pakub end tugiisikuks, juba leidub neidki, kes on valmis peavarju pakkuma. Kujundades kodu tulijale, kujundame kodu ju eelkõige endale.
  • Hetkel kuum
Mart Võrklaev: Eesti seisab Euroopas väikeettevõtete, mitte Bolti ärihuvide eest
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Nullist tuhandeteni: kuidas investeerida kasumlikult väikeste summadega
Nagu ütleb vanasõna, siis tasa sõuad, kaugele jõuad. Noored investorid, kes oma rahamasinad käima on lükanud, räägivad miks ja kuidas nad väikseid summasid investeerides tuhandeteni on jõudnud.
Nagu ütleb vanasõna, siis tasa sõuad, kaugele jõuad. Noored investorid, kes oma rahamasinad käima on lükanud, räägivad miks ja kuidas nad väikseid summasid investeerides tuhandeteni on jõudnud.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Nädala lood: vahetusid juhid, müüdi ärisid ja mõtted kaitsetööstuse osas Eestis
Sel nädalal kõnetasid Äripäeva lugejaid erinevad lood, mis olid juhtimise, äride müügi ja kaitsetööstuse teemadel.
Sel nädalal kõnetasid Äripäeva lugejaid erinevad lood, mis olid juhtimise, äride müügi ja kaitsetööstuse teemadel.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Saksamaa töötas välja „rohelise tööstuse“ kontseptsiooni
Saksamaa majandus- ja kliimakaitseministeerium esitles kontseptsiooni, mille eesmärgiks on vähendada süsinikuheidet olulisemates tööstusharudes.
Saksamaa majandus- ja kliimakaitseministeerium esitles kontseptsiooni, mille eesmärgiks on vähendada süsinikuheidet olulisemates tööstusharudes.
Raadiohommikus: puidutööstuse ebakindlus, rahatarkus ja lisaeelarve takerdumine
Nädala viimases hommikuprogrammis arutame riigi lisaeelarve üle, kuuleme seisust puidutööstuses ning räägime keskmisest palgast ja rahatarkusest.
Nädala viimases hommikuprogrammis arutame riigi lisaeelarve üle, kuuleme seisust puidutööstuses ning räägime keskmisest palgast ja rahatarkusest.