Tarmo Tanilas • 7 september 2015

Börsilambad hundi hambus

Swedbanki vanem investeeringute juht Tarmo Tanilas.  Foto: Raul Mee

Investorid ei oleks pidanud aktsiaturgude paanika ajal müüma, leiab Swedbanki vanem investeeringute juht Tarmo Tanilas.

Teate küll seda vana lugu karjapoisist, kel oli kohutavalt igav. Kaua sa ikka neid vilepille meisterdad, oja ääres männikoorest laevadega mängid ning loomade ühesuguseid koonusid vahid. Mõelnud siis noormees, et teeb natukene nalja ja hüüdnud: „Hunt! Hunt!“ Külarahvas jooksnud suures hirmus kiiresti kokku, aga metsakutsut polnud kusagil. Tõrelenud veidi karjapoisiga, mindi peagi oma toimetuste juurde tagasi. Järgmisel päeval kordus sama lugu ja inimesed olid karjase peale juba väga tigedad. Kolmandal päeval ei võetud karjapoisi hüüdu enam tõsiselt, aga siis tulnudki hunt ning tegi palju pahandust.

Üsna sarnane lugu on viimase poole aasta jooksul toimunud maailma suurima rahvaarvuga riigis. Kui möödunud aastal eurodes mõõdetuna pisut üle 68% tootlust nautinud Hiina aktsiaturg selle aasta esimese kvartaliga veel kolmandiku võrra investorite vara suutis kasvatada, oli järjekordne ports aktsiamulli peatsest lõhkemisest hoiatajaid kohal. Langust aga ei tulnud ning järgneva kahe kuuga olid investorid virtuaalselt taas kolmandiku võrra rikkamad.

Paljud inimesed olid heitnud kõrvale oma põhitöö, sest börsil teenis märksa rohkem. Ajakirjandus on täis lugusid, kus paljud taksojuhid veetsid oma lõunapausi börsil kaubeldes ning sageli võitsid tunni ajaga rohkem, kui nädal aega taksot sõites. Avalikud edulood tõid börsile üha uusi osalejaid ning esmakordselt ajaloos ületas väärtpaberikontode arv Hiinas kommunistliku partei liikmete arvu, tõustes tipphetkel üle 90 miljoni inimese. Julgemad panid maja panti ning lootsid nii kiiremini haljale oksale jõuda.

Hunt hakkas tapma

Hunt saabus täiesti ootamatult juuni alguses, kui hoiatajaid ei võtnud enam keegi tõsiselt, ning hävitas kuuga pea viiendiku karjast. Kaks kuud hiljem oli karjas pudulojuste arv aasta alguse tasemel, olles kaotanud suure osa noorloomadest. Karjapoissi enam ei usaldatud. Tema asemel pidasid nüüd juba paar kuud vahti kogenud valvurid, kes olid elu jooksul piisava karastuse saanud. Ka polnud nende puhul karta rumalaid nalju. Hundi kartuses ei lasknud karjused loomi enam ööseks õue ning viimaste konditsioon paranes kiiresti.

Nimelt olid eakad karjused avastanud seaduspärasuse, et kohalikke aktsiaid tuleb osta hommikul kohe börsi avanedes ning müüa vahetult enne börsi sulgumist. Lühikese ajaga teeniti taolise taktikaga 23%, samas kui turg ise tõusis korraks 7%. Kes julgesid aga sama loogikaga panustada Petrochina aktsiatele, teenisid sama perioodiga isegi 44%, samas kui osta ja hoia strateegiale truuks jäänud investorid suutsid sama aktivaga vaid 2% võrra oma portfelli kasvatada.

Miks osutus antud strateegia nii edukaks? Hiina Keskpank koostöös valitsusega võttis endale selgeks ülesandeks Hiinas peatselt saabuva paraadi eel kohalikke finantsturge rahustada. Kui hommikuti suleti reeglina liigset võimendust kasutanud väikeinvestorite positsioone ning turg oli kohati seetõttu pea 10% miinuses, siis tugiostude toel lõpetati päev sageli nullis või isegi kerges plussis. Vanad karjused märkasid seda ning kasvatasid seetõttu edukalt mõnda aega ka enda karja.

Teated Hiina rahvusvaluuta väikesest devalveerimisest USA dollari vastu tekitasid paraja paanika ka kogenud karjustes. Vanad mängureeglid enam ühtäkki ei kehtinud. Hiina keskpank ei tulnud enam igal kauplemispäeval aktivate hindu toetama ning hunt murdis juba lihtsalt oma tapmiskire rahuldamiseks, hoolimata sellest, et tal oli kõht ammu korralikult täis. Head toitu nautinud huntide populatsioon kasvas kiiresti ning üle kolme aasta nähti ka USAs 10% ületavat aktsiaturu langust. Saksamaa ei olnud hunti näinud juba viimased kuus aastat ning vaid jahimeeste kiirelt koordineeritud ühisrinne suutis metsakutsu vähemalt mõneks ajaks uutele jahimaadele peletada.

Nafta hind kukkus

Eriti nahaalselt tegutsesid hundid tooraineturgudel, pannes oma valimatu tapatalguga nii mõnegi populatsiooni jätkusuutlikkuse kahtluse alla. Kõige rohkem maitses neile nafta, kus viimase aastaga oli hävitatud juba üle poole karjast. Kui veel 2008. aastal kauples naftabarrel 140 USA dollari juures ning Goldman Sachs prognoosis peatselt 200 dollari piiri ületamist, siis nüüd oli jõutud pea 100 dollarit madalamale tasemele.

Ajalugu on aga näidanud, et kui milleski ollakse liiga kindlad, siis on enamik investoreid ka ennast vastavalt positsioneerinud ning reaalses elu kipub minema risti vastupidi. Kuu aega tagasi ilmusid esimesed prognoosid naftabarreli hinna peatsest langemisest 15 dollari juurde. Hundid olid nüüd ise muutunud liiga ülbeks ja enesekindlaks ning jahimeeste korraldatud varitsus tegi esimesed edukad sammud hallivatimeeste arvukuse reguleerimisel. Nafta hind tõusis kahe päevaga üle 15 protsendi, näidates viimase sajandi suurimat volatiilsust ning lühikeste positsioonide paanilist sulgemist.

„Looduses peab valitsema tasakaal,“ ütles rahulik Sammalhabe kärsitule Kingpoolele eesti tuntud lasteraamatus. Ka finantsturgudel valitseb tasakaal: tõusudele järgneb alati langus ning vastupidi. Investorina oleks Sammalhabe Kingpoolest tunduvalt edukam, sest halvim, mida üks investor endale teha saab, on turu ootamatute nõrkusehetkede korral paaniliselt müüma asuda. Investeerimine nõuab vaikust ja rahu, paanika ei tule kõne allagi.

Hetkel kuum