16. oktoober 2015 kell 3:15

Ettevõtja, aita riigihanget parandada!

Euroopa Kontrollikoja liikme Kersti Kaljulaiu kabineti ülem Peeter Lätti.  Foto: Erakogu

Ettevõtjad peaksid rohkem panustama riigihangete parendamisse, leiab Euroopa Kontrollikoja liikme Kersti Kaljulaiu kabineti ülem Peeter Lätti.

Nii mõnigi minu tuttav ettevõtja on loobunud Eestis riigihangetel osalemast. Ümbrikupalka nad ei maksa, seega on konkurentsivõimetud süsteemis „madalaim hind otsustab“. Soovin, et ettevõtjad panustaksid tugevamalt riigihangete süsteemi parendamisse ja oleksid tihedamas dialoogis keskvõimuga. Kellelgi ei ole paremat riigihanke oskusteavet kui ettevõtjal. Lisaks võiks ka endalt küsida, kas mõni ettevõtjaid ühendav organisatsioon on heitnud oma ridadest välja mõne riigihangetel pettusega vahele jäänud ettevõtja? Mõne ümbrikupalga toel kunstlikult madala hinnaga pakkumuse teinud ettevõtja?

Riigihanked on loomupäraselt keeruline protsess ning selle parendamine nõuab nii keskvõimu kui ka ettevõtjate head tahet ja koostööd. See teema läheb meile veel korda. Olgu seda kas ellujäämissoovist (teeme oma riigi paremaks) või siis välisest survest (oht, et komisjon võib makstud euroraha tagasi nõuda).

Keskvalitsus tegeleb ja tegelegu riigihangete õigusraamistiku arukusega. Sama oluline on ka haldussuutlikkuse edendamine (koolitused ja olemasoleva oskusteabe optimaalsem ärakasutamine).

Riigihanked on oma olemuselt kogus protseduure, mis tuleb avaliku sektori raha kasutamisel läbida. Seetõttu on kõik riigihangete reeglite rikkumised protseduuriliste reeglite eiramised. Oluline on tähele panna – reeglite/eeskirjade rikkumine.

Palju vigu

Kümme aastat tagasi oli kontrollikojas pidevalt aruteluks, kuidas hankevigu menetleda. Ühe leeri moodustasid formalistid, kelle jaoks viga on viga. Meie auditid näitavad, et peaaegu iga teine riigihanget sisaldav projekt on tehtud mõnda reeglit eirates. Suur osa neist vigadest on aga ametnike vähesest haldussuutlikkusest tingitud, nii-öelda pisivead. Eristamaks olulist vähemolulisest, oli tähtis leida hankemenetluste vigade hindamiseks lähenemine, mis keskenduks sisulisele küljele elik kas oli aus riigihange või mitte? Kontrollikoja liikme Kersti Kaljulaiu eestvedamisel kiideti viis aastat tagasi heaks auditilähenemine, mille kohaselt kvantifitseerib kontrollikoda hankevigu vaid juhul, kui on alust arvata, et need mõjutasid hanke lõpptulemust elik tarnija ja/või tarnitava valikut.

Ajavahemikus 2009–2013 kontrollis kontrollikoda üle 1400 ELi eelarvest ühtekuuluvusfondide kaudu kaasrahastatud tehingut. See hõlmas ka peaaegu 700 projekti raames tehtud riigihankemenetluste kontrollimist. Riigihankeid puudutavaid vigu leiti ligikaudu 40% projektide puhul. Ligikaudu iga kümnenda projekti rahastamisel oli hankemenetlusi tõsiselt rikutud elik nendel juhtudel oli tarnija leitud ebaausa riigihanke menetlusega.

Siinkohal kolm peamist tüüpviga hangete korraldamisel: esiteks, lepingute sõlmimine ilma korrektset hankemenetlust korraldamata, näiteks hangete tükeldamine piirmäärade ületamise vältimiseks; teiseks, vead vastavaks tunnistamise / pakkumuste hindamise kriteeriumide määratlemisel ja rakendamisel; kolmandaks, lepingu ulatuse muutmine või laiendamine ilma selleks hankemenetlust kasutamata (olukorras, kus see oleks olnud nõutav). Näiteks võib tuua ühe juhtumi Hispaanias, kus korraldati ühe reoveepuhasti rajamiseks (ELi kaasrahastamise suurus ligi 33 miljonit eurot) alguses korrektne hange ja sõlmiti leping. Hiljem asendati üle poole tellitud tööde mahust teiste töödega, mis hõlmasid kokkulepitust erinevaid tehnoloogiaid, materjale ja koguseid.

Kontrollikoda analüüsis ka riigihankevigade põhjuseid. Ka siin ei olnud mingeid üllatusi: 90% auditi raames tehtud kontrollikoja uuringule vastanud asutusest kinnitas, et nende riigi riigihangete õigusraamistik on vajalikust keerukam. Pea pooled uuringule vastanutest ütlesid, et riigihangete valdkonna parandamise peamine potentsiaal peitub protseduuride lihtsustamises. Seda seisukohta tuleks siiski vaadata teatud reservatsiooniga – vältida või lihtsustada tuleks vaid mittevajalikke protseduure, juhul, kui on neid.

Lähenege süsteemselt

Veel üks oluline faktor on vähene haldussuutlikkus – olgu see siis reeglite teadmiste puudulikkus või ka hangitavate tööde ja teenuste tehniliste teadmiste vähesus.

Keerulised reeglid ja vähene haldussuutlikkus – siit ka kontrollikoja soovitus ELi komisjonile ning liikmesriikidele – tegelege riigihangete probleemidega süsteemselt. Analüüsige probleemide põhjuseid ning tehke asjakohaseid parendusi. Juhul kui olukord ei parane, rakendage finantssanktsioone (maksete peatamine või isegi makstud summade tagasinõudmine). Mõistagi, analüüsimine ja parandusmeetmete tegemine kujutavad endast pikaajalist protsessi. Lisaks on õigusloome meetmete raames muudetud riigihangete direktiive ning liikmesriikidega sõlmitavatesse partnerluslepingutesse lisati hankesüsteemide tingimused, mida liikmesriigid peavad täitma hiljemalt 2016. aasta lõpuks.

Kontrollikoja auditid on näidanud, et probleemid riigihangetega ei ole isoleeritud probleem. Vigu tuleb ette peaaegu kõikides liikmesriikides. Eesti ei ole siin erandiks. Toimiv riigihangete süsteem on Eesti-suguse (rinde)riigi jaoks ka sisemise julgeoleku küsimus. See on küsimus meie riigi usaldusväärsusest. See on küsimus, et kas riik on „nemad” või „meie”.

Artikkel väljendab autori isiklikku seisukohta.

Autor: Peeter Lätti

Hetkel kuum