Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ansipi unistuse täidaks fosforiit

    Ülo Ese.Foto: Erakogu

    Eesti fosforiidi suurtootmise korraldamisega läheks täide Andrus Ansipi unistus jõuda Euroopa viie rikkama riigi hulka, kirjutab 92aastane pensionär Ülo Ese.

    Viimase 25 aasta jooksul on fosforiidi hind maailmaturul kolmekordistunud. See tõuseb koos rahvaarvu suurenemisega veelgi, sest suureneb toitainete tootmise vajadus, selleks on aga tarvis väetist. Eestis leiduva fosforiidi maailmaturu hind on mõõdetav miljardites dollarites, ületades mitmekümnekordselt riigieelarve. Eesti fosforiidivarud on väga suured, sellest ressursist jätkuks 2 miljardi tonni suuruse aastatoodangu juures ligikaudu 1000 aastaks. Kaevandamine võimaldaks luua umbes 10 000 töökohta.
    Muidugi hakkavad meie riigitegelased kõva häälega kooris kurtma, et fosforiidi suurkaevandust pole võimalik rajada, sest selleks pole raha. Fosforiidi suurtootmise finantseerimiseks tuleks poliitikutel panna pead tööle.
    Hoiuste raha aktsiatesse
    Üks võimalus tootmist rahastada on eesti rahva pangahoiuste kasutamine. Raha hoidmine pangas ei ole inimestele kasulik. SEB ei maksa tähtajalise hoiuse pealt üldse intresse, Swedbanki tähtajalise hoiuse intressimäär on imeväike 0,4 protsenti. Seetõttu oleks pangas hoiustajatel väga kasulik osta fosforiidikaevanduse rajamise aktsiaid ja saada kõrgemat intressi.
    Fosforiidi vajadus maailmas suureneb kogu aeg, seetõttu pole kaevanduse pankrotti karta, samuti mitte selle aktsiate väärtuse langust.
    Selleks, et rajada Eestis fosforiiditööstus, on tarvis tööjõudu. Seda on vaja kohe. Meile on seetõttu igati kasulik Euroopa Liidu suunatud tööjõud, mille esialgseid elamiskulusid aitab EL katta. Need võõrtöölised võiksid talvel saada meie kaevandustes praktilisi kogemusi ja alustada kevadel fosforiidikaevanduse rajamisega. Olgu nad Eestis teretulnud!
    Mineviku hirmud
    Nõukogude okupatsiooni ajal toimunud fosforiidisõda hirmutas eesti rahva ja poliitikud nii ära, et uusi fosforiidikaevandusi ja –tööstusettevõtteid ei juletud rajada. Tollal taotlesid Moskva valitsustegelased Ida- ja Lääne-Virumaa venestamist, et seda hiljem Krimmi ja Donetski eeskujul alla neelata. Selleks kavatseti Rakvere ümbrusse rajada suured fosforiiditööstused, sest Lääne-Virumaa oli fosforiidivarude poolest rikas. Fosforiidi kaevandamine ja töötlemine nägi ette tuhandete tööliste sissetoomist Venemaalt. Selle suurvene šovinistide plaani nägid eesti poliitikud läbi. Nad väitsid, et Rakvere ümbrusse on kahjulik fosforiidikaevandusi rajada, sest selle tagajärjel häviksid maa-alused veesooned ja põllumajandusettevõtted jääksid veeta. See aga seaks omakorda ohtu Moskva ja Leningradi varustamise toiduainetega. Nii õnnestus eesti poliitikutel petta nii Moskvat kui ka eesti rahvast. Maardu fosforiiditööstuse rajamisega ei kannatanud tegelikult ümbruskonna põllumajandus, nii ei kannataks ka Rakvere ümbrusse kaevanduste rajamisega sealne põllundus.
    Eestis fosforiidi suurtööstuse rajamine oleks eesti rahvale õnn, mis tagab tööpuuduse likvideerimise ja elatustaseme olulise paranemise. Seepärast olgu tervitatud siia saabuv välistööjõud, kes võiks hakata rajama fosforiiditööstust. Tere tulemast, Süüria töölised!
    Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, EMT ja Elioni, ACE Logisticsi, Combimilli ning Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.
    Autor: Ülo Ese
  • Hetkel kuum
Liina Maria Lepik: eestlase konflikt – muudkui kripeldab, kuigi teised imetlevad
Meie kogemused ja maailma muutvad edukad katsetused on inspiratsiooniks paljudele. Väiksus ei ole meie nõrkus, vaid tugevus, kirjutab ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse rahvusvaheliste teenuste juht Liina Maria Lepik.
Meie kogemused ja maailma muutvad edukad katsetused on inspiratsiooniks paljudele. Väiksus ei ole meie nõrkus, vaid tugevus, kirjutab ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse rahvusvaheliste teenuste juht Liina Maria Lepik.
Investor Toomas sai tunnustuse koos teiste rahatarkuse eestvedajatega
Äripäeva loodud investor Toomas sai Eesti Pangas tunnustuse rahatarkuse edendamise ja investorkogukonna kasvatamise eest.
Äripäeva loodud investor Toomas sai Eesti Pangas tunnustuse rahatarkuse edendamise ja investorkogukonna kasvatamise eest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Äri Eestimaal: itaallasest talumees leidis Eestist naise ja hea ärivõimaluse
Tartu lähistel Nõo alevikus asub Viinamärdi talu, mille lõid itaallasest peremees Denis Pretto ja tema eestlannast abikaasa Annemari Polikarpus. Koos kasvatavad nad erilist Lacaune’i tõugu lambaid ja ajavad äri, millist keegi teine Eestis ei aja.
Tartu lähistel Nõo alevikus asub Viinamärdi talu, mille lõid itaallasest peremees Denis Pretto ja tema eestlannast abikaasa Annemari Polikarpus. Koos kasvatavad nad erilist Lacaune’i tõugu lambaid ja ajavad äri, millist keegi teine Eestis ei aja.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Mudel, mis toob sinu muudatuste edu seitse korda lähemale
Kas sinu ettevõtte muudatused kukuvad läbi tehniliste komplikatsioonide või eesmärkide mittesaavutamise pärast? Miks on täna keeruline muudatusi juhtida? Äripäeva Juhtimiskooli raadiosaade pakub vastuseid!
Kas sinu ettevõtte muudatused kukuvad läbi tehniliste komplikatsioonide või eesmärkide mittesaavutamise pärast? Miks on täna keeruline muudatusi juhtida? Äripäeva Juhtimiskooli raadiosaade pakub vastuseid!
Jätkusuutlikkuse ekspert: kestlikkusteabe aruandlus on see, millega ka ise maadleme
Eeldada, et rohetooted oleksid kohe konkurentsivõimelised ja ka hinna mõttes konkurentsivõimelised, ongi ennatlik, kinnitab ärikinnisvara saates „Kinnisvaratund“ Swedbanki ettevõtete panganduse jätkusuutlikkuse valdkonna juht Mihkel Tamm.
Eeldada, et rohetooted oleksid kohe konkurentsivõimelised ja ka hinna mõttes konkurentsivõimelised, ongi ennatlik, kinnitab ärikinnisvara saates „Kinnisvaratund“ Swedbanki ettevõtete panganduse jätkusuutlikkuse valdkonna juht Mihkel Tamm.
Rehvimüüja: inimesed on sel aastal laisad rehvide vahetajad
Kevadine rehvivahetuse hooaeg on veninud, küsimus on miks?
Kevadine rehvivahetuse hooaeg on veninud, küsimus on miks?
Valitsus saadab lisaeelarve parlamenti uuel nädalal
Sel nädalal kokkulepitud negatiivse lisaeelarve eelnõu peab valmis saama ja riigikokku saadetama uuel nädalal.
Sel nädalal kokkulepitud negatiivse lisaeelarve eelnõu peab valmis saama ja riigikokku saadetama uuel nädalal.
Raadiohommikus: suvine rehvivalik ja talupidaja riskid
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis arutleme sooja ja kuiva ilma mõjust Eesti põllumajandajatele, vaatame otsa autorehvide viimastele trendidele, uurime värskeid konkurentsiraporteid ja kuuleme lähemalt lugude seeriast, mis avab Eesti poliitika telgitaguseid.
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis arutleme sooja ja kuiva ilma mõjust Eesti põllumajandajatele, vaatame otsa autorehvide viimastele trendidele, uurime värskeid konkurentsiraporteid ja kuuleme lähemalt lugude seeriast, mis avab Eesti poliitika telgitaguseid.