Kuidas Eesti riik tuksi keerata?

Carl Gustav Jacobi ütles: pööra pahupidi, tee seda alati. Charlie Munger lisab: ütle mulle, kus ma suren, siis ma ei lähe sinna. Tagurpidi mõtlemine on hea harjutus, et saada aru, mida teha ja mida mitte teha, et eesmärke saavutada.

Enam-vähem kõik analüütilised artiklid ajakirjanduses arutlevad hästi selle üle, mida teha, et riik ja ühiskond oleks edukas. Teistpidi mõeldes saaks küsida: mida me peaksime kollektiivselt tegema, et riigis ei oleks mitte mingit ettevõtlust, innovatsiooni ega tahet ettevõtlusega tegelda? Ja vastused on ilmselt umbes sellised: rohkem paberimajandust, väikeettevõtjate taga nuhkimine, nendest tobedate artiklite kirjutamine, ettevõtlust pärssivad maksud jne.

Need vastused annavad täpselt aimu, mida me mitte mingil juhul ei tohiks teha, kui tahame, et riik oleks ettevõtlik, ettevõtlust toetav ja selle kaudu rikas oma kodanike rahakoti ja õnne poolest. Juba puhtalt nende vigade eemaldamine tõukaks meid tugevalt parema ettevõtluskliima, aga ka korraliku tulevikuga riigi suunas.

Allpool mõned mõttekillud, kuidas meie riiki p… keerata. Kindlasti saab iga lugeja hea ajutreeninguna neid punkte täiendada. Eriti võiks sellist raamidest-välja mõttemängu mängida need, kelle kätes on riigi saatus – poliitikud, riigijuhid.

Asume mängima.

Tõstame makse.Reguleerime kõvasti; bürokraatia ja paberimajandus au sisse.Teeme välistööjõu palkamise keerulise(ma)ks.Loome ettevõtjast päti kuvandi, keerame tema tegevusõigusi aina rohkem pingule.Palkame avalikku teenistusse veelgi uusi inimesi.Ei soodusta väikeettevõtlust, kuna see on orienteeritud maksude optimeerimisele (või maksutamisele –  palju ilusam sõna kui OÜtamine).Jätkame soodustuste andmata jätmist esmakordselt ettevõtlusega tegelejatele.Propageerime mõtteviisi, et rikkus ja tervis on halb; õilsam olla vaene ja haige.Laseme poliitikutel, mitte ettevõtjatel luua ühiskonna väärtusi.Eirame riigi generaalplaani – maksimaalne majandusvabadus, soodne maksukeskkond, ekspordile orienteeritus, teistest riikidest erinev või parem äriidee raha sissemeelitamiseks.Jätkame 4aastase tsükliga ümberjagamispoliitikat, suuname aina rohkem raha valijate ülesostmiseks.Ärme riigina laenu võta ega investeeri tootlikesse varadesse ja infrastruktuuri (Tallinna-Tartu maanteed ei ole tegelikult vaja, kuna kõik inimesed kolivad Tallinna; Saaremaa sild on kurjast, kuna see lagastab ilusa maakonna ära läbi turistide invasiooni).Tõstame mõnuga turismitööstuse käibemaksu.Süvendame noortes ideed, et kõige turvalisem on tööle minna avalikku sektorisse – palk on garanteeritud.Teeme kõik, et noored jääks pärast välismaal hariduse saamist sinna paigale.Tõstame aktsiise ja riigilõive.

Maksame õpetajatele vähe palka.Keelame küsimise, karistame eksimusi.Kui kulud ületavad tulusid, siis soosime kiir ja tarbimislaenude võtmist, eriti noorte poolt.Füüsika ja matemaatika põlu alla.Soosime harimatust, tõstame au sisse ebateadused.Rõhume noortele, et tähtis on, et nad töö leiaksid ja head palka teeniksid, mitte, et neist saaksid tööandjad ja nad genereeriksid kasumit.

Romantiseerime keskpärasust/vaesust.Õhutame klassiviha.„Meie vs nemad“ suhtumine igas vanuse- ja ühiskonnaklassis.Kehtestame piirangud pagulaste töölevõtmisel.Sallime korruptsiooni.Propageerime võõraviha.Toetame riigi raha omastamist esindajate kuluhüvitiste näol ja suurendame neid veelgi.Tõstame trahvimäärasid ja kriminaliseerime igasugused eksimused.Vaid üheparteisüsteem on edasiviiv jõud.Kehtestame kuiva seaduse.Alustame (kodu-)sõda.Vähendame riigikaitseks eraldatud summat.Loome palgaarmee.Lahkume sõjalistest organisatsioonidest.

Nõustume, et kuningas ei ole kunagi alasti.Parteijuht on puutumatu jumal.Muidugi me ei saa ka edaspidi aru, kui arvamusliider, poliitik või austatud äriinimene meile näkku valetab.Oleme rahul sellega, mis meil on ja mida antakse.

Head mängimist ja mängu täiendamist!