Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Miks eestlane vaene on

    ViljapõldFoto: PantherMedia/Scanpix

    Lühike vastus: sest tulemusest rohkem väärtustab ta tuima rügamist. Ta kardab andekaid inimesi, kellel paistab kõik tulevat liiga kergelt ja kiirelt. Kõige hullem, kui selline inimene on takkapihta veel naeratav ja õnnelik.

    Eesti juhid on küll õppinud rääkima tulemusele keskendumisest ja rõhutavad nagu üks mees, et nende ettevõttes tagumikutunde ei loeta, aga päriselt jälgivad nad enamasti hoolega, mis kellast mis kellani keegi tööl on ja kas ta ikka tulemuse saavutamiseks ka vaeva näeb. Kui keegi saab käsiloleva projektiga enne tähtaega edukalt maha, siis kratsib juht kukalt ja leiab, et see oligi üks lihtne ülesanne ning sellelt inimeselt tuleks nõuda rohkem. Näiliselt kergelt ja kiirelt sündinu on igal juhul kahtlane ja küsitav. Sellest on tabavalt kirjutanud Raimo Ülavere.
    Miks see nii on? Sajanditepikkune raske töö on ilmselt liiga lihtne vastus, sest ränka füüsilist tööd on pidanud tegema kõik rahvad, olgu nad olnud eelkõige kütid või maaraadajad. Millegipärast on aga veendumus, et töö peabki raske olema, meile sajandite jooksul nii sügavalt verre imbunud ja omaette väärtuseks saanud, et sellest loobumine näib samuti võtvat sajandeid – et aastakümnetest ei piisa, on tänaseks klaar, hoolimata sellest, et ülemöödunud aastasaja kolmanda veerandi lõpust on saanud tagasikutsumatu möödanik.
    Peab rohkem pingutama
    Suhtumine töösse kui kontimurdvasse tegevusse, mis nõuab eelkõige pingutamist, on jäänud. Pingutamine on üks peaminister Taavi Rõivase lemmiksõnu. „Peame veelgi rohkem pingutama, ja siis on võimalik ka Soomele ja Rootsile järele jõuda,“ ütles EPLile selles samas intervjuus, milles ta kinnitas, et mitte midagi pole vaja teistmoodi teha, tuleb lihtsalt neidsamu asju paremini teha. Ühiste pingutuste vajalikkust on ta rõhutanud teisteski intervjuudes. Tähelepandav on, et kõnekirjutajate abiga valminud ettekannetes nimetatakse ka säravaid silmi ja väärtustatakse loovust, ent kui Rõivas kõneleb oma sõnadega, tuleb selle asemele kergesti seesama pingutus.
    Eestlastele meeldib end ette kujutada ja esitleda tubli töörügajana. Mis see pingutamine muud on kui rügamine. Lõunaeestiliselt häälestatud kõrv kuuleb rügamises rukki (rüga) lõikamist, mis on ilmselt olnud üks nürimaid ja raskemaid füüsilisi töid üldse. Neid aegu, mil rukist veel sirbiga lõigati ja reht käsitsi peksti, tunnevad tänased inimesed vaid raamatute vahendusel. Rügamine kui eestlasliku tööeetose paradigma keskne väärtus püsib aga endiselt.
    Rügamine ei eelda erilist nutikust ega loovust, vastupidi, ta välistab selle. Nutikas ja loov inimene on alati natuke laisk. Ta laseb korraks käed rüppe vaatab teiste rügamist. Lõdvestuse ja kõrvaltvaatamise hetk on iga avastuse või leiutise eeldus. Eesti juhtidele üldiselt käte rüppelaskmine ei meeldi. Millegi kiire ja kerge ärategemine muudab inimese ebausaldusväärseks.
    Usaldusväärne on see, kes teeb töötunde rohkem, kui nõutud. On parem, kui töötaja on aeglane ja mitte ülearu nutikas. Tark ja kiire on suurema tõenäosusega ebalojaalne, varem või hiljem võtab ta jalad selga ja loob oma ettevõtte. Isegi kui ei loo, nõuab ta rohkem palka ja võib juhtuda, et teda tuleb edutada. Ta võib ebasobivalt sõna võtta, juhte kritiseerida ja teha ettepanekuid, mille elluviimine rikuks väljakujunenud rutiine. Andekale ja kiirele inimesele ei saa loota. Üldiselt on ka parem, kui inimene ei ole eriti õnnelik, sest siis ta rügab rohkem. Mida vähenõudlikum on töötaja eraelu, seda tublim on ta töö juures. See on jutt, mida ükski Eesti juht avalikult ei räägi. Nelja silma all omasuguste seltsis aga küll.
    Ja siis me imestame, et eesti töö pole eriti viljakas, efektiivne ja tootlik. Rügamine ei saagi seda olla. Nutikas, teadmistepõhine majandus ja nutikas spetsialiseerumine on pigem moodsad lööksõnad, millega meedias esineda, mitte oma ettevõtte reaalsuseks muuta. Nii mõnigi viie- ja kuuekümnendates eluaastates juht, kes räägib ajakirjanduses, kuidas inimesed on tema ettevõtte kalleim vara, muutub pärast kaht esimest napsi nõukaaegseks kolhoosiesimeheks, kes teab, kuidas käsi peseb kätt.
    Hästi hoitud saladus
    Eesti töö saab efektiivseks ja tootlikuks ja meie ise rikkamaks siis, kui muutub paradigma. Rügamise eetos on ajast ja arust. Rügamise asemel võiksime väärtustada keskendumist, mis on midagi põhimõtteliselt muud kui pingutamine. Kes keskenduda oskab, see teab, et selle eeldus on nimelt oskus lõdvestuda, mitte pingutada. Lõdvestumise abil loodud keskendumisseisund on loov ja viljakas, keskenduda on võimalik ka pikaks ajaks, aga selles seisundis loodu ei too väsimust ja tüdimust.
    Keskenduda oskava loova inimese tunneb sageli ära naeratuse ja rahuloleva hoiaku järgi. Ta teab, mida ta teeb, kuidas ja millal. Alles siis, kui eesti juhtimiskultuur õpib selliseid inimesi usaldama ja väärtustama, saame rääkida murrangust efektiivsuses ja tootlikkuses. See muutus on aga niivõrd suur ja põhimõtteline, et paari aastaga ära ei tee. Tegelikult on uut paradigmat esindavad juhid ja muidugi mõista ka töötajad meie seas olemas. Aga nad on märkamatus vähemuses. Saladust, mida nad teavad, lihtsalt ei sobi rügamise kultuuris välja öelda.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestis tegevuse müünud lihatootja loobus ka Rootsi ärist
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.