Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Miks eestlane vaene on

    ViljapõldFoto: PantherMedia/Scanpix

    Lühike vastus: sest tulemusest rohkem väärtustab ta tuima rügamist. Ta kardab andekaid inimesi, kellel paistab kõik tulevat liiga kergelt ja kiirelt. Kõige hullem, kui selline inimene on takkapihta veel naeratav ja õnnelik.

    Eesti juhid on küll õppinud rääkima tulemusele keskendumisest ja rõhutavad nagu üks mees, et nende ettevõttes tagumikutunde ei loeta, aga päriselt jälgivad nad enamasti hoolega, mis kellast mis kellani keegi tööl on ja kas ta ikka tulemuse saavutamiseks ka vaeva näeb. Kui keegi saab käsiloleva projektiga enne tähtaega edukalt maha, siis kratsib juht kukalt ja leiab, et see oligi üks lihtne ülesanne ning sellelt inimeselt tuleks nõuda rohkem. Näiliselt kergelt ja kiirelt sündinu on igal juhul kahtlane ja küsitav. Sellest on tabavalt kirjutanud Raimo Ülavere.
    Miks see nii on? Sajanditepikkune raske töö on ilmselt liiga lihtne vastus, sest ränka füüsilist tööd on pidanud tegema kõik rahvad, olgu nad olnud eelkõige kütid või maaraadajad. Millegipärast on aga veendumus, et töö peabki raske olema, meile sajandite jooksul nii sügavalt verre imbunud ja omaette väärtuseks saanud, et sellest loobumine näib samuti võtvat sajandeid – et aastakümnetest ei piisa, on tänaseks klaar, hoolimata sellest, et ülemöödunud aastasaja kolmanda veerandi lõpust on saanud tagasikutsumatu möödanik.
    Peab rohkem pingutama
    Suhtumine töösse kui kontimurdvasse tegevusse, mis nõuab eelkõige pingutamist, on jäänud. Pingutamine on üks peaminister Taavi Rõivase lemmiksõnu. „Peame veelgi rohkem pingutama, ja siis on võimalik ka Soomele ja Rootsile järele jõuda,“ ütles EPLile selles samas intervjuus, milles ta kinnitas, et mitte midagi pole vaja teistmoodi teha, tuleb lihtsalt neidsamu asju paremini teha. Ühiste pingutuste vajalikkust on ta rõhutanud teisteski intervjuudes. Tähelepandav on, et kõnekirjutajate abiga valminud ettekannetes nimetatakse ka säravaid silmi ja väärtustatakse loovust, ent kui Rõivas kõneleb oma sõnadega, tuleb selle asemele kergesti seesama pingutus.
    Eestlastele meeldib end ette kujutada ja esitleda tubli töörügajana. Mis see pingutamine muud on kui rügamine. Lõunaeestiliselt häälestatud kõrv kuuleb rügamises rukki (rüga) lõikamist, mis on ilmselt olnud üks nürimaid ja raskemaid füüsilisi töid üldse. Neid aegu, mil rukist veel sirbiga lõigati ja reht käsitsi peksti, tunnevad tänased inimesed vaid raamatute vahendusel. Rügamine kui eestlasliku tööeetose paradigma keskne väärtus püsib aga endiselt.
    Rügamine ei eelda erilist nutikust ega loovust, vastupidi, ta välistab selle. Nutikas ja loov inimene on alati natuke laisk. Ta laseb korraks käed rüppe vaatab teiste rügamist. Lõdvestuse ja kõrvaltvaatamise hetk on iga avastuse või leiutise eeldus. Eesti juhtidele üldiselt käte rüppelaskmine ei meeldi. Millegi kiire ja kerge ärategemine muudab inimese ebausaldusväärseks.
    Usaldusväärne on see, kes teeb töötunde rohkem, kui nõutud. On parem, kui töötaja on aeglane ja mitte ülearu nutikas. Tark ja kiire on suurema tõenäosusega ebalojaalne, varem või hiljem võtab ta jalad selga ja loob oma ettevõtte. Isegi kui ei loo, nõuab ta rohkem palka ja võib juhtuda, et teda tuleb edutada. Ta võib ebasobivalt sõna võtta, juhte kritiseerida ja teha ettepanekuid, mille elluviimine rikuks väljakujunenud rutiine. Andekale ja kiirele inimesele ei saa loota. Üldiselt on ka parem, kui inimene ei ole eriti õnnelik, sest siis ta rügab rohkem. Mida vähenõudlikum on töötaja eraelu, seda tublim on ta töö juures. See on jutt, mida ükski Eesti juht avalikult ei räägi. Nelja silma all omasuguste seltsis aga küll.
    Ja siis me imestame, et eesti töö pole eriti viljakas, efektiivne ja tootlik. Rügamine ei saagi seda olla. Nutikas, teadmistepõhine majandus ja nutikas spetsialiseerumine on pigem moodsad lööksõnad, millega meedias esineda, mitte oma ettevõtte reaalsuseks muuta. Nii mõnigi viie- ja kuuekümnendates eluaastates juht, kes räägib ajakirjanduses, kuidas inimesed on tema ettevõtte kalleim vara, muutub pärast kaht esimest napsi nõukaaegseks kolhoosiesimeheks, kes teab, kuidas käsi peseb kätt.
    Hästi hoitud saladus
    Eesti töö saab efektiivseks ja tootlikuks ja meie ise rikkamaks siis, kui muutub paradigma. Rügamise eetos on ajast ja arust. Rügamise asemel võiksime väärtustada keskendumist, mis on midagi põhimõtteliselt muud kui pingutamine. Kes keskenduda oskab, see teab, et selle eeldus on nimelt oskus lõdvestuda, mitte pingutada. Lõdvestumise abil loodud keskendumisseisund on loov ja viljakas, keskenduda on võimalik ka pikaks ajaks, aga selles seisundis loodu ei too väsimust ja tüdimust.
    Keskenduda oskava loova inimese tunneb sageli ära naeratuse ja rahuloleva hoiaku järgi. Ta teab, mida ta teeb, kuidas ja millal. Alles siis, kui eesti juhtimiskultuur õpib selliseid inimesi usaldama ja väärtustama, saame rääkida murrangust efektiivsuses ja tootlikkuses. See muutus on aga niivõrd suur ja põhimõtteline, et paari aastaga ära ei tee. Tegelikult on uut paradigmat esindavad juhid ja muidugi mõista ka töötajad meie seas olemas. Aga nad on märkamatus vähemuses. Saladust, mida nad teavad, lihtsalt ei sobi rügamise kultuuris välja öelda.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ehitajad ootavad tööd, riik … loodetavasti mitte Godot'd
Ajal, mil kinnisvaraarendajad tõmbavad uutele projektidele pidurit, läheb tarvis riigi ja omavalitsuste julgust ehitussektorile tööd pakkuda. Ilmselt on kõrged hinnad tulnud selleks, et jääda, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ajal, mil kinnisvaraarendajad tõmbavad uutele projektidele pidurit, läheb tarvis riigi ja omavalitsuste julgust ehitussektorile tööd pakkuda. Ilmselt on kõrged hinnad tulnud selleks, et jääda, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Peep Peterson: Arto Aasal on ühes asjas õigus
Julgeoleku kõrval on inimesed mures majandusliku hakkamasaamise pärast ja murel on paha komme ennast majanduses taastoota. Miinimumpalga kiirem tõus on Eesti eduloo jätkusuutlikkuse küsimus, leiab tervise- ja tööminister Peep Peterson (SDE) vastuartiklis tööndjate juhile.
Julgeoleku kõrval on inimesed mures majandusliku hakkamasaamise pärast ja murel on paha komme ennast majanduses taastoota. Miinimumpalga kiirem tõus on Eesti eduloo jätkusuutlikkuse küsimus, leiab tervise- ja tööminister Peep Peterson (SDE) vastuartiklis tööndjate juhile.
Keskpankurid rääkisid USA aktsiaturgu allapoole
Intressimäärade edasisele tõstmisele viitavad Ühendriikide keskpankurite kommentaarid tekitasid USA aktsiaturgudel taas langusmeeleolu.
Intressimäärade edasisele tõstmisele viitavad Ühendriikide keskpankurite kommentaarid tekitasid USA aktsiaturgudel taas langusmeeleolu.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Telia saab Eestis uue juhi
Detsembrist saab Telia Eesti juhiks Holger Haljand. Praegune juht Robert Pajos lahkub ettevõttest, teatas Telia.
Detsembrist saab Telia Eesti juhiks Holger Haljand. Praegune juht Robert Pajos lahkub ettevõttest, teatas Telia.
No pressure, Harmet! Ukraina lasteaia ehitamise aeg hakkas jooksma
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Puiduhõnguline kinnisvaraoaas Telliskivis
Kui RE Kinnisvara endale uusi ruume otsima asus, leiti sobivad Telliskivi Kvartalist. Ees ootas lihtne tühi karp ja neli seina, kuid visioon sellest, milline tulevane büroo välja nägema hakkab, oli peas selgelt paigas, kirjutab novembrikuu Sisustaja.
Kui RE Kinnisvara endale uusi ruume otsima asus, leiti sobivad Telliskivi Kvartalist. Ees ootas lihtne tühi karp ja neli seina, kuid visioon sellest, milline tulevane büroo välja nägema hakkab, oli peas selgelt paigas, kirjutab novembrikuu Sisustaja.

Olulisemad lood

Raadiohitid: lahti rullub krüptoplatvormi ja kinnisvaraarenduse olukord
Sel nädalal paelusid Äripäeva raadio kuulajaid enim eestimaise investeerimis- ja kauplemisplatvormi Change ja krüptomaailma ning kinnisvaraarenduste hetkeolukord ja tulevik.
Sel nädalal paelusid Äripäeva raadio kuulajaid enim eestimaise investeerimis- ja kauplemisplatvormi Change ja krüptomaailma ning kinnisvaraarenduste hetkeolukord ja tulevik.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.