Ahne järjekindlus

Septembris hakkasid Põlva kohtumajas hargnema lood, milles Lõuna-Eesti ettevõtjad ennast süüdi tunnistanud ei ole. Kõiki lugusid ühendab üks mees: toetuste kojutoojana tuntust kogunud Eero Mikenberg. Tema proovis aidata euroraha välja ajada ka transpordi- ja põllumajandusettevõtjal, Ekso kontserni omanikul Egrit Viitkinil.

Kõigi kuue süüdistatava tegudest paistab jultumust, aga mitmel põhjusel torkab sellega eriti silma Viitkin. Mees osales süüdistuse järgi eri skeemides, tõmmates nendesse lähedasi, tuttavaid ja äripartnereid. Näiteks peavad ilmselt just Viitkini otsuste tõttu kohtu ees seisma talle väga lähedased inimesed: abikaasa ja õemees. Oma inimeste skeemidesse mässimine on inetu ja sage. Panustatakse siis usaldusele või naiivsusele. Muidugi on ka teadlikku kokkumängu.

Skeemita nagu jaksad

Protsessi on kokku pandud kaheksa soodustuskelmuse episoodi. Viitkini loo teeb seega kurioossemaks, et euroraha üritas ta Mikenbergi ja teistega välja petta seitsmel korral. Käekiri oli suhteliselt sarnane, näiteks läksid käiku valearved ja kahtlase maiguga hinnapakkumised.

Nahaalsusele annab tooni juurde, et euroraha küsiti kolmandatele firmadele mitmeid kordi. Setu Veis esitas näiteks neli avaldust. Peale selle vaieldi PRIAga, kui see keeldus raha jagamast. Toetust küsides katsuti õnne nii ühel kui ka järgneval aastal. Lõpuks määras PRIA kolmele firmale üle 400 000 euro. Kohtuasja lõpplahendus võib õigeksmõistev tulla, aga praegu jääb süüdistusest kõlama mõte: skeemita, kuni saad, mida tahad.