Väikettevõtjalt kooritakse seitse nahka

Erinevalt mitmetest teistest Euroopa riikidest peab Eestis alustav väikeettevõte maksma sama palju makse kui suurfirma. Tihtipeale lämmatab see ettevõtja tahtmise tööd teha enne, kui ta korralikult jalad alla saab.

Eesti poliitikud on välismaal omajagu kiita saanud põhimõtte eest, et maksuerisusi ei tehta. Võime ainult arvata, kui palju töökohti on väikeettevõtetel seetõttu loomata jäänud. Kui me Eestis tõesti soovime inimeste ettevõtlikkust arendada, on vaja muutusi maksusüsteemis.

Riigi poolt on ka äärmiselt ülekohtune jätta juhatuse liikmed ilma töötuskindlustushüvitisest. Kindlustusmakseid võtab riik juhatuse liikmetelt meeleldi vastu, hüvitist rasketel aegadel aga ei paku.

Frantsiisivõtjad ei ole erinevalt suurettevõtete juhatuse liikmetest inimesed, kes saaksid töötuks jäämise korral muretut elu nautida. Sellele ebaõiglusele on tähelepanu juhtinud ka õiguskantsler ning on lootust, et lähitulevikus see probleem laheneb.

Meie lõunanaaber Läti on hea näide, et asju saab teha ka teisiti. Seal on viimastel aastatel tehtud hulgaliselt pingutusi turgutamaks väikeettevõtlust ning toetatud nende arengut. Näiteks Läti mikroettevõtted käibega kuni 100 000 eurot peavad maksma käibepõhist maksu vaid 13 protsenti ning nad on vabastatud tulu-, sotsiaal- ja töötuskindlustusmaksude maksmisest. Maksuekspertide ja ettevõtjate sõnul loob selline süsteem ettevõtlusega alustamiseks viljaka pinnase.

Meil võiks alustada võiks sellest, et tõsta praegust käibemaksukohusluse alammäära viis korda, vabastada mikroettevõtetele käibega alla 50 000 euro sotsiaal- ja tulumaksust ning kehtestada neile käibepõhine maks 15%.

Head poliitikud, uskuge mind – ettevõtlusega alustajaid ning töökohtade loojaid oleks meil siis oluliselt rohkem kui praegu. Vastasel juhul jääb ettevõtluspäeva tähistamine teie suurimaks majanduse elavdamise algatuseks.