Ehitage äärelinna

1. Buumi ajal linnast maale kolinud põlvkonna lapsed kolivad tagasi linna. Sageli kesklinna, sest liikumine ilma autota on keskkonnasõbralik ja kiire. Osa noori ei seo end uute korterite ostu ja laenurahaga. Nad elavad üüripinnal või soetavad korteri vanemasse majja. 

2. Investeerimisel suureneb ühisrahastamise tähtsus. Kinnisvara ostetakse sõpruskonnaga ühisrahastades ja hilisema tulu teenimise eesmärgil. Soovitan valida investeerimiskorter äärelinna piirkonda, arendada oma oskusi ehitamises ja põnevas sisekujunduses. Suurema osa korterite üüritootlus jääb 4-7% vahele.

3. IT-valdkonna areng aitab emotsioone tekitada, teadlik inimene valib realistlikult. Kinnisvararenduste müügimaterjalide 3D-pildid loovad äärelinna odavast korterist küllusliku ja luksusliku illusiooni. Kui ehitus valmib, võib ilmneda ebakõla. Soovitan valida kogenud arendaja ja kogenud ehitaja.

4. Näeme sel aastal aina tähelepanelikumat paberite kordaajamist. Paberil plaan ja registri info viiakse kooskõlla tegelikkusega, mis tähendab, et ka aastaid tagasi tehtud planeeringumuudatused tuleb seadustada. Müüja vastutab vara puuduste eest ka pärast müügitehingut. Samas võib vigane dokumentatsioon tehingu ka lihtsalt ära jätta. 

5. Astume sammu lähemale energiasäästlike materjalide kasutamisele. Ka aasta pärast ei ole nn targa maja ehitushind tavapärasema turuhinnaga võrdne, kuid kui energiatõhusate majade pakkumisi tuleb juurde, siis on teadlikul ostjal juba valida ja hinnatase hakkab enam välja kujunema.

6. Soovitan ehitada kortermaju äärelinna ja linnapiirist väljapoole. Lasnamäe, Mustamäe ja Õismäe elanikud on sihtgrupp, kes kolivad äärelinna uusarendustesse ning ka Peetrisse, Kakumäele, Tiskresse. Üldises hinnatasemes suuri muutuseid ei tule. Kesklinnas toimub 1-2toaliste üürikorterite hinnalangus, mujal mitte. Ehitatavate kortermajade hinnatase on lae saavutanud, järelturukorterite hinnad ei tõuse.

7. Valglinnastumine jätkub. Ridamajade ja eramute ostusoovid on seotud peamiselt Tallinna lähivaldadega. Ka kruntide ostjaskond kasvab vähehaaval. Eelkõige otsitakse elamuehituseks detailplaneeringu ja kommunikatsioonidega krunte linnast väljapoole, seda ka eramurajoonide arendajate poolt. Samas, linna piirist alates 20-30 km kaugusele arendajad ka sel aastal ei ehita, sest olenemata piirkonnast on ehitushind üks ning maa hinna osakaal müügihinnast väike.