Tallinna võiks ehitada rahvusvahelise meditsiiniturismi keskuse, kirjutab New Tallinn OÜ tegevjuht Maie Jõgar.
Teenuste ekspordist peaks saama Eesti majanduse kasvuvedur ning riigil tuleb välja töötada strateegilisi projekte, mis võimaldaksid erinevatel teenustesektoritel üheskoos kiiremini välisturgudele pääseda. Üheks selliseks projektiks võiks saada rahvusvaheline meditsiinikeskus ja asukohaks sobib veel välja arendatamata Tallinna sadamaala.
Meditsiiniteenused on üks suurima lisandväärtusega ekspordialasid ning sellest on saanud tõeline trend. Inimesed on nõus tasuma suuri summasid, selleks et näha välja kaunim ja ahvatlevam, aga ka soliidsem ja noorem. Samuti on inimesi reisima innustanud uued meditsiinitehnoloogiad.
Meditsiiniteenuste eksport eeldab aga seda, et patsient tuleks ise riiki kohale ning see omakorda eeldab meditsiiniturismi infrastruktuuri põhjalikku väljaarendamist. Kõige kergem ongi ehitada üks suur rahvusvaheline meditsiinikeskus alale, kus juba praegu liiguvad miljonid turistid – siis ei pea nägema vaeva ja kulutama tohutuid summasid turistide uude kohta meelitamiseks. Samuti on Tallinna sadamapiirkonna eeliseks see, et ümberringi paiknevad juba mitmed hotellid, kaubanduskeskused, restoranid ja meelelahutusasutused.
Meditsiiniteenuste klaster
Rahvusvahelise meditsiinikeskuse tuumaks oleks kaasaegne esinduslik riigihaigla, mis oleks ka konkurentsitugevuseks, kuna väga paljudel juhtudel ei suuda erinevad erakliinikud osutada kiiret intensiivravi.
Riigihaigla ümber paiknevatest mitmesugusistest erakliinikutest ja teistest meditsiiniasutustest tekiks terviklik teenuste klaster. Meditsiiniturismi arengu aluseks on ka meditsiinitöötajate keelteoskus ning siin on Eestil omad plussid, kuna eestlased räägivad tavaliselt vabalt vähemalt kolme keelt.
Paljudes maades on meditsiinitöötajatest suur puudus, raviteenuste hinnad kõrged ja järjekorrad pikad ning see tendents kasvab. Võimalust tuleb kasutada ja sõlmida vastastikku kasulikud lepingud, mis suunaksid nende riikide patsiendid Eestisse.
Projekti kriitilise edutegurina mängiks aga rolli hoopis konfidentsiaalsus. Eesti on esimene riik maailmas, kes on loonud e-riigi süsteemi, mis võimaldab ka välismaalastel hoida oma terviseandmeid turvalistes andmebaasides, juhul kui nad on saanud riigi e-residendiks. Eesti meditsiiniturismi jõuline areng annaks võimsa tõuke e-residentide arvu märkimisväärsele kasvule ning lisaks hoogu juurde meie maa rahvusvahelise maine tõusule.
Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, ACE Logisticsi, Eesti Gaasi, Silberauto, Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor ja Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.
Seotud lood
Kuigi laevandussektoris on regulatsioonide hulk muret tekitavalt suur ja uue põlvkonna lahendusi kütuse tarbimisel pole, on Tallink pühendunud olemasolevate süsteemide parendamisele ja toonud sõitma ka uusi aluseid, ikka selleks, et CO₂ jalajälge vähendada.