Kuidas saada paremat palka?

Kuidas saada paremat palka – üks võimalus on teha oma tööd nii hästi kui oskad ja töötada ettevõttes, kus palku igal aastal üle vaadatakse ning mõne protsendi võrra tõstetakse. Kui selline mõõdukas palgakasv töötajat ei rahulda ning talle tundub, et tööandja ei väärtusta tema panust piisavalt, tuleks leida uus tööandja. Iga 3–5 aasta tagant tööandjat vahetav töötaja teenib 50aastaselt pea 50% rohkem kui see, kes seda ei tee ning on ennast ühe tööandjaga sidunud.

Selline „riskikäitumine“ eeldab selliste oskuste olemasolu, mis on turul kõrges hinnas ning mis võimaldavad oskajal inimesel soovi korral tööandjate vahel liikuda. Kindlasti võib tekkida tagasilööke – näiteks töötajal ei õnnestu varasemast kõrgema palgaga uues kohas alustada, kuid pikas ajaperspektiivis on see kuni praeguse hetkeni end ära tasunud. 

Üks võimalus head palka saada on ka sündida õigel ajal. Fontese 2017 palgaturu uuringu põhjal on suurim palk neil, kes on sündinud ajavahemikus 1979–1984. Sünniaasta tõttu ilmselt palka ei maksta, kuid kui me vaatame, miks need aastakäigud turul kõrges hinnas on, siis teevad nad tööd, mis spetsialisti tasemel tehtavaist on keerulisim. Näiteks IKT sektori tippspetsialistide ametikohtadel töötavad inimesed on paljud just selles ajavahemikus sündinud. Need inimesed on praegu  33–38 aasta vanused, jõudnud oma erialal tippu – üks või mitu akadeemilist haridust, üht-teist erialaste koolituste käigus juurde õpitud ning omas valdkonnas meistriks saamise 10 000 tundi või enam ära tehtud.

Enne seda vanusegruppi ning pärast seda vanusegruppi on palgatase madalam, sealjuures on muutus järsk. Teisisõnu, palgatase pole nooremate töötajate puhul sellele tasemele veel jõudnud ning suurem pädevus ja kõrgem kvalifikatsioon põhjendab siin tasu taseme vahet. Kuid vanemate ja veelgi kogenumate spetsialistide puhul on palgatase järsult kukkunud.

Võrdluses teiste riikidega oleme sarnasemad endiste sotsialismimaadega. Näiteks Skandinaavias vanuse kasvades palgatase ei kasva enam sellise tempoga, kuid samas ei kuku ära nii nagu meil.

Võimalikke põhjusi palkade sellisele seotusele vanusega on mitu. Esiteks, selles vanusegrupis töötajad on tööjõuturule sisenenud arvutiajastul ja pidanud oskama vähemalt ühte või mitut võõrkeelt. Nad on rohkem olnud valmis tööjõuturul konkureerima ja kaasaegses majanduses vajalikke uusi oskusi omandama ja rakendama.

Teiseks, organisatsioonid püüavad tasustada töid kindlas vahemikus, töö tasule seatakse alumine piir ning ülemine piir ja sellest üle väga minna ei soovita. Need vahemikud pole ajas püsivad, vaid kasvavad koos töö turuhinnaga. Töövõtjaid peaks see rõõmustama, kuna Eestis on sama tööd tegevate inimeste palgatõus olnud muu Euroopaga võrreldes 2–3% igal aastal suurem. Algaja töötaja palka korrigeeritakse tavaliselt rohkem, kuna õppimiskõver on järsk ning hakkaja inimene omandab kiiresti vajalikud oskused. Kogenud tegijad on sageli jõudnud oma palgaga sellele tööle seatud vahemiku ülemise piiri peale ja palgatõus saab tulla ainult turu palgatõusu arvel. Selline palkade administreerimise rusikareegel põhjendab seda, miks teatud vanusepiirile jõudes palgad ei kasva enam nii kiiresti.

Kolmandaks võib põhjus olla ka vanuselises diskrimineerimises – nooremad on julgemad palka juurde küsima ja negatiivse vastuse korral julgemad ka lahkuma. Varem sündinud võivad arvata, et nende sünniaastaga on keeruline uut tööd leida, ja nad kannatavad vaikides edasi.

Kas olukord jääb selliseks? Tõenäoliselt hakkab ka praegu head palka teenivate töötajate puhul kehtima teisena kirjeldatud palgavahemiku ja ülemise piiri loogika ja nende palkade tõus pidurdub. Samuti on teada, et oskuste riiuliiga lüheneb ja konkurentsivõime tööjõuturul sõltub ennekõike sellest, palju endasse soovitakse investeerida ja uusi oskusi omandada.