Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti – suure tulevikuga väikeriik

    Alexander ElderFoto: Andras Kralla

    Mida rohkem olen ma Eestit näinud, seda sügavama mulje see maa mulle jätab, kirjutab Ameerika börsikaupleja Alexander Elder.

    Pärast kommunismi kokkuvarisemist külastasin taasiseseisvunud Eestit mitmel korral. Mäletan meeldivat ehmatust, kui saabusin üheksakümnendate keskel Eestisse ja nägin lennujaamas piirivalveametnikku Eesti trikolooriga varrukal. Nõukogude ajal oleks sinimustvalge sümboolika kandmine riietel kaasa toonud viisteist päeva administratiivaresti huligaansuse eest.
    Minu varasemad külaskäigud olid olnud lühikesed – käisin mõne vana sõbra juures, osalesin kursuse kokkutulekul –, kuid seekord jäin kümneks päevaks. Tallinnas ilmus minu raamatu eestikeelne tõlge ja Äripäev korraldas konverentsi, millel ma esinesin, ning pärast seda veetsin paar päeva kohaliku raamatukogu kutsel Saaremaal. Sain tuttavaks paljude äriinimestega, nägin Eestit rohkem, suhtlesin rohkem kohalikega ja õppisin tänapäeva Eestit palju paremini tunnetama.
    Olles palju ringi reisinud (viimase arvestuse järgi 60 riigis), võrdlesin oma muljeid Eestist ja teistest maadest – ja mida rohkem ma selle üle juurdlesin, seda sügavama mulje Eesti mulle jättis.
    Maailmaklassi äritase
    Eesti tänapäevane äritase on absoluutsest maailmaklassist. Inimeste ja organisatsioonide arukus, nende tegevuse kvaliteet ning üleüldine selge ja aus asjaajamine tegid Eestis töötamise hõlpsaks ja produktiivseks. Olen kokku puutunud 16 riigi kirjastajatega Saksamaalt ja Jaapanist Vietnami ja Taini. Äripäeva meeskonna kvaliteet on olnud neist parim. Jaapanlased tegid samuti suurepärast tööd, kuid nende projekt vältas aasta, samal ajal kui Eesti kirjastaja alustas jaanuaris ja raamat jõudis kaante vahele juba mais. Sushi on parem Tokyos, aga efektiivsus Tallinnas.
    Konverentsil tekkis mul tehniline tõrge arvuti ja projektoriga. Konverentsisaali tehnik oli minutiga kohal ja lahendas kõik probleemid. Otsisin ta vaheajal uuesti üles ja ütlesin: „Olen andnud koolitusi kõigil kontinentidel (peale Aafrika) ja kõigist tehnikutest, kes on mind kunagi assisteerinud, olete teie küll parim.“ Ta püüdis minu märkusele tagasihoidlikult vastu vaielda, aga ma rõhutasin: „Ärge unustage, teie töö on maailmaklassist.“
    Selliseid näiteid tuli ette palju, eri valdkondades ja paljudes kohtades. Haritus, kvaliteedile keskendumine ja edasipüüdlikkus on Eestis laialt levinud. Saaremaa keskraamatukogus kõneldes oli nende moodsa hoone suur konverentsisaal peaaegu viimaseni täis tähelepanelikke ja huvitatud kuulajaid, kes küsisid palju küsimusi. Minu kodukandi orus Vermonti osariigis elab umbes sama palju rahvast kui Saaremaal, aga ma kahtlen, kas ma meelitaksin oma koduraamatukokku kohale nii arvuka publiku.
    Võrdlus teiste väikestega
    Tallinnast New Yorki lennates tuli mulle pähe kolm suhteliselt väikest riiki, mida ma olen külastanud ja mis meenutasid mulle Eestit: Singapur, Uus-Meremaa ja Iisrael.
    Väikeriikidel on tänapäeva keerulises maailmas selge eelis. Sotsiaalne sidusus on tugevam, inimesed tunnevad ennast ühtsemana. Valitsus kaldub olema rahvastiku suhtes avatum ja läbipaistvam. Olen märganud, et erinevad riigid Euroopast Aafrikani kutsuvad sageli kohale eksperte Eestist, et üles ehitada oma e-valitsuse süsteemi. Parimad asjatundjad ei tule Prantsusmaalt, Saksamaalt ega USA-st – nad tulevad väikesest e-stonia’st.
    Paradoksaalsel kombel võib ka ühine piir väga suure ja mitte eriti sõbraliku naabriga kasuks tulla. Uus-Meremaa asub ohutus kohas Vaikse ookeani lõunaosas, aga peamiselt hiinlastega asustatud Singapur (rahvaarv 5 miljonit) paikneb mitte eriti sõbraliku Malaisia (mille koosseisu ta varem kuulus) ja Indoneesia vahel, kus elab ühtekokku 300 miljonit inimest. Iisrael on ümbritsetud omaenda vaenulikest naabritest. Mõlemad väikeriigid ajavad jõuliselt sõjalist ja liitude sõlmimisele orienteeritud poliitikat. Pidevas ohus elamine ärgitab nende riikide elanikke end rohkem kokku võtma, olema lojaalsem ja tegema kõvemini tööd. Paralleelid Eestiga on üsna selged.
    Töökas rahvas, tugev bränd
    Väikeriigi majandus ei saa olla nii hajutatud ja mitmes vallas edukas nagu suurriikide oma. Oluline on fookus. Tark valitsus suudab oma algatustega kõige paljutõotavamates valdkondades tähtsat rolli mängida, pakkudes ajaliselt piiratud maksupuhkust. Nõnda on Singapur – vägagi demokraatlik, kuid osaliselt autoritaarne – arenenud kunstlillede tootjast rõivaste ja seejärel kõvaketaste valmistajaks ning lõpuks kujunenud Aasia finantskeskuseks. Uus-Meremaa (rahvaarv 5 miljonit) kasutas oma mõõdukat kliimat ja rohket päikesepaistet, et välja kujundada maailma kõige efektiivsem ja konkurentsivõimelisem loomakasvatussüsteem. Riigi suurimat linna Aucklandi kutsutakse purjede linnaks ja suur osa maa tööstustoodangust on orienteeritud purjespordile. Iisrael, kus 1970. aastatel vabaneti sotsialistlikust dogmast, on praeguseks pälvinud idufirmade riigi hüüdnime (hiljuti ilmunud raamatu pealkirja järgi), kus kiires tempos tärkab aina uusi tehnoloogia- ja farmaatsiaettevõtteid.
    Eesti oma fookuse väljakujundamine peaks olema üleriigilise debati teema ja selle debati järeldused peaksid saama leebet tuge riigi demokraatlikult valitsuselt.
    Eestis on töökas rahvas, tugev haridussüsteem ja kõlbeline traditsioon. Nobeli preemia laureaat Aleksandr Solženitsõn, kes veetis aastaid Nõukogude sunnitöölaagrites, kirjutas „Gulagi arhipelaagis“, et Nõukogude võim kontrollis laagreid pealekaebajate võrgustiku kaudu. Ainus rahvas, kelle hulgast ta kunagi ühtegi pealekaebajat ei kohanud, olid eestlased.
    Eestil on juba praegu olemas suurepärane bränd, ülemaailmne positiivne kuvand (välja arvatud ehk suurima naaberriigi silmis). Ma usun, et ülal kirjeldatud omaduste kogum viib Eesti majanduslikule õitsengule. See peegeldub ka kohalikul börsil ja kinnisvarahindades – aga see on juba omaette jututeema.
  • Hetkel kuum
Asjatundjad: eurotoetuste vennatapp jätkub – kellele see vajalik on?
Riik on jõudnud eurotoetuste tagasinõuetega kulukasse kriisi, nii jätkata ei tohiks, kirjutavad vandeadvokaat Kadri Härginen ja advokaat Mario Sõrm advokaadibüroost Sorainen.
Riik on jõudnud eurotoetuste tagasinõuetega kulukasse kriisi, nii jätkata ei tohiks, kirjutavad vandeadvokaat Kadri Härginen ja advokaat Mario Sõrm advokaadibüroost Sorainen.
Tuuleaktsiatele hakkab peatselt puhuma pärituul
Maailma tuuleparkide tootmismaht kahekordistub aastaks 2030, mis tähendab, et õnn jõuab viimaks ka viimastel aastatel tootlusega hädas olnud tuuleaktsiate omanike õuele.
Maailma tuuleparkide tootmismaht kahekordistub aastaks 2030, mis tähendab, et õnn jõuab viimaks ka viimastel aastatel tootlusega hädas olnud tuuleaktsiate omanike õuele.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Merko eksjuht avas lahkumise tagamaid “Astusin nagu jooksulindilt maha”
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eurovalimistel soovib osaleda üheksa erakonda ja kuus üksikkandidaati
Riigi valimisteenistusele laekusid tähtajaks üheksa erakonna ja kuue üksikkandidaadi avaldused Euroopa Parlamendi valimistel kandideerimiseks.
Riigi valimisteenistusele laekusid tähtajaks üheksa erakonna ja kuue üksikkandidaadi avaldused Euroopa Parlamendi valimistel kandideerimiseks.
Luman ja Pevkur kutsuvad ettevõtjaid reservväelasi rahaliselt toetama
Kaitseminister Hanno Pevkur ja Riigikaitse Edendamise Sihtasutuse nõukogu esimees Toomas Luman allkirjastasid reservväelaste fondi loomise koostöö memorandumi.
Kaitseminister Hanno Pevkur ja Riigikaitse Edendamise Sihtasutuse nõukogu esimees Toomas Luman allkirjastasid reservväelaste fondi loomise koostöö memorandumi.