Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eestisse tööle tulija vajab tuge

    JuhtkiriFoto: Anti Veermaa

    Eesti riigi eesmärk peaks olema välistööjõu Eestisse meelitamine: kvoodiprobleemi lahendamine on vaid üks osa lahendusest, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

    Järgmise kuu lõpuks saab siseministeeriumi juures tegutsev sisserände töörühm valmis ettepanekud, kuidas lahendada võõrtööjõu sissetoomise kvoodiprobleem.
    Äripäeva hinnangul on sisserände piirarv ainult üks osa välistööjõu palkamisega seotud tõketest ning seetõttu on oluline, et töörühm ei keskenduks ainult kvoodile. Välismaalaste palkamisega seotud probleemi tuum peitub selles, et seda teemat on seaduste loojad vaadanud migratsiooni võtmes. On levinud arvamus, et kui inimene tuleb Eestisse tööle, siis ta soovib jääda siia elama igaveseks, ja seetõttu üritavad poliitikud ja ametnikud seaduste ja piirangutega seda protsessi kontrollida. See on põhjus, miks kannatavad need ettevõtjad, kes soovivad välismaalt inimese palgata lühikeseks ajaks, nt aastaks või kaheks.
    Kui Eesti poliitikud ja ametnikud asuvad välistööjõuga seotud probleeme lahendama, siis tuleks esimese hooga vaadata üle eesmärk. Meie riigi eesmärk peaks olema välistööjõu Eestisse meelitamine. Selleks tuleb kõrvaldada need tõkked, mis muudavad praegu Eestisse tööle tulemise keeruliseks ja kulukaks.
    Üheks takistuseks on sobiliku elamispinna vähesus ning probleemid elukoha registreerimisega, millest sõltub teiste oluliste teenuste kättesaadavus. Näiteks perearsti leidmine või siia tööle tulevate inimeste laste kooli- ja lasteaiakohad. Me ei kutsu üles välismaalastele riiklikke üürimaju ehitama, aga riigil tasub välja öelda, et välismaalt palgatud töötajatele ajutise elamispinna pakkumist ei peeta erisoodustuseks. 
    Kasutamata võimalused
    Järgmine mure on arstiabi. Perarsti leidmine või vahetamine on vähemalt Tallinnas suur peavalu ka kohalikele, rääkimata välismaalastest. Siin on lahendus lihtne. Tuleb luua korralik veebiportaal, kus on eri keeltes võimalik leida konkreetses piirkonnas asuvad perearstid.
    Perearstikeskuste juures peaks olema ka teave, milliseid võõrkeeli kasutades saab nende juures arstidega suhelda. Teisalt võiks see olla ka seni kasutamata võimalus perearstidele. 
    Oluline probleemide ring on seotud välismaalt Eestisse tööle tulevate inimeste lastega. Siin on paremas seisus vene emakeelega pered, sest neil on võimalik leida koht venekeelses koolis või lasteaias. Teiste jaoks võib aga Eestisse tööletulemisel takistuseks saada just see, et lastele on keeruline leida kooli või abikaasale tööd. Eesti riik jagab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kaudu suuri summasid kampaaniateks, mille eesmärk on Eestit tutvustada või talente koju meelitada. Paneme aga parem osa EASi rahast hoopis selle peale, et siia tööle tulevatel inimestel ja nende pereliikmetel oleks lihtsam Eesti eluga kohaneda. 
    Kuna võõrtööjõuga seotud probleemid ei piirdu ainult kvoodiga, siis soovitabki Äripäev siseministeeriumi töörühmal mitte keskenduda ainult piirarvuga seotud teemadele, vaid kõrvaldada ka teised tõkked. Eestile on sellest rohkem võita kui kaotada, kui meie tööturg muutub välismaalaste suhtes paindlikumaks ja me soodustame lühiajaliselt Eestisse tööle tulemist. 
    Lisaks täiendavale maksutulule on mitmekesisus kasulik ettevõtete arengule, sest firmas toimuvat ei vaadata ainult eestlaste silmade ja kogemuste järgi. Samuti on soosiv suhtumine välismaalt tulevatesse töötajatesse hea reklaam Eestile tervikuna. 
  • Hetkel kuum
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Tehnoloogiasektor sügavas languses: Nvidia kaotas oma väärtusest kümnendiku
Selle nädala jooksul on “Suurepärase Seitsme” aktsiate langus kustutanud nende turukapitalisatsioonist kokku enam kui 900 miljardit dollarit, mis on lähedal grupi ajaloo suurimale nädalasele kaotusele.
Selle nädala jooksul on “Suurepärase Seitsme” aktsiate langus kustutanud nende turukapitalisatsioonist kokku enam kui 900 miljardit dollarit, mis on lähedal grupi ajaloo suurimale nädalasele kaotusele.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Amazoni rüpes edu nautiv Eesti ettevõtja: Jeff Bezose juhtimisprintsiibid sobivad meile hästi
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti sai Euroopa rahakotist 122 miljonit eurot
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Järjekordne Telia MeetUp toimub juba 30. mail
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.