Pensionisäästud tulumaksurataste vahel

Viimastel päevadel on palju juttu olnud uuest maksuvaba tulu arvutamise keerukusest. Lisaks tehnilisele keerukusele on õhk täis emotsioone ning eri valdkondade esindajad tunnevad, et just nemad saavad muudatustest kahju.

Kui aga jätta kõrvale kõik tehnilise keerukusega seonduv, siis leidub üks valdkond, mis väga selgelt tulumaksuseaduse hammasrataste vahele jääb. Selleks on kogumine teise ja kolmandasse pensionisambasse.

Võtame lihtsa näite, kus inimene investeerib pensionifondi 100 eurot. Teise samba sissemakseid tehakse tulumaksuga maksustatavast palgatulust. Kolmandasse sambasse saab põhimõtteliselt investeerida ka muid tulusid, kuid needki on üldjuhul tulumaksuga maksustatud. Nii teise kui kolmanda samba sissemaksete puhul läheb uutmoodi maksuvaba tulu arvestusesse kirja 100 eurot (ka juhul, kui pensionifondi tehtud sissemakselt saab 20% tuludeklaratsiooni alusel tagasi). Kui hiljem tehakse pensionifondist väljamakseid, siis maksustatakse tulumaksuga kogu väljamakse, mitte kapitalikasvu osa. Teisisõnu, seesama täissumma läheb taas maksuvaba tulu arvestusse sisse (lisaks kapitalikasvule ka algse investeeringu summa). Kui näiteks pensionifondis raha ei kasvagi ja väljamakse tehakse summas 100 eurot, siis on seesama 100 eurot maksuvaba tulu arvestusest läbi käinud kahel korral.

Lisaks sisulisele ebaõiglusele tekib siit rida muid moonutusi. Näiteks soosivad uued maksureeglid pensioni väljavõtmist juba enne pensionile minekut – ajal, mil inimese tulu on suurem ning paljud inimesed maksuvaba tulu niikuinii kasutada ei saaks või oleks nende maksuvaba tulu väga väike. Seega soositaks pideva ühtlase pensionitulu asemel raha ühekordset ja varajast tarbimisse võtmist.

Need, kes kogutut edasi investeerida sooviks, teeks seda pensionipõlves juba tavaliste investeerimisfondide kaudu, sest nende puhul läheb maksuvaba tulu arvestusesse vaid kapitalikasvu osa.

Seadusandjal on siin kindlasti mõtlemisainest, et seadus õiglasemaks teha.