Pension

Äripäeva sõsarleht Delovõe Vedomosti arvutas välja, kui suure pensioniga võivad tulevikus arvestada need, kes alustavad oma tööelu alles praegu, ja mis muutub, kui nad peaksid äkki lõpetama maksed teise pensionisambasse. Tulemus on üllatav.

Oma riiki hindava kodanikuna on mul kurb näha, et seesama riik üritab mind tüssata –alguses midagi lubades ja siis seda lubatut mitte enam tehes ning ajades mingit väheusutavat häma, kirjutab poliitikaanalüütik Karmo Tüür.

Kui koalitsioon ei imesta presidendi otsuse üle pensioniseadus riigikokku tagasi saata, siis tekib küsimus, miks see üldse läbi suruti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

Eesti pensionäridel on Euroopas suurim vaesusrisk, mis ületas selgelt Euroopa keskmist, selgub Eurostati andmetest.

Pensionireformi üks autoritest, Isamaa juht Helir-Valdor Seeder tõdes, et president Kersti Kaljulaidi otsus jätta reformi eelnõu välja kuulutamata oli oodatav, kuna riigipea oli üks praeguse pensionisüsteemi loojatest.

President jättis pensionireformi välja kuulutamata ning saadab selle tagasi riigikokku.

Pensionireformi kontekstis on esimese ja teise pensionisamba omanike vahel juba algusest peale ebavõrdsus sisse kirjutatud, ütles Glikman Alvin LEVINi advokaadibüroo partner Paul Keres.

Kas 2020. aastal on maksude osas tormiline või pigem meditatiivne olukord?

Kas inimesi ootab pensionireformi tulemusena vaesus või saavutatakse suurem vabadus, suurem ühiskondlik rikkus vastutuse tulemusel ning teenitakse paremat tootlust kui praegu pakuvad aktiivsed pensionifondid, arutasid „Poliitikute töölaua“ saates reformi üks eestvedajatest Aivar Kokk (Isamaa) ning endine rahandusminister Jürgen Ligi (Reformierakond).

Kui mugav kohustuslikkus teise samba puhul ära kaob, siis tuleb klientidele rohkem selgitada tulevikuks säästmise vajadust, kirjutab Bigbank Eesti äriüksuse juht Jonna Pechter.

Riigikogus vastu võetud pensionireform meelitab ka Äripäeva ajakirjanikke teisest pensionisambast raha välja võtma.

Riigikogu võttis 56 poolthääle ja 45 vastuhäälega vastu suurt vastukaja ja kriitikat pälvinud seaduse, mis muudab kohustusliku pensionisamba vabatahtlikuks ning kõik soovijad saavad järgmise aasta sügisest senised säästud välja võtta.

Kolmapäeval lõpphääletusele läinud pensionireformi arutelu katkes enne, kui alata jõudis, sest riigikogu saali loosungitega tulnud opositsioonisaadikud põhjustasid riigikogu juhatuses nii suurt tusameelt, et võeti 40minutiline vaheaeg.

Valitsuse katse pensionireformi viimasel hetkel paindlikkust lisada on "too little too late", sest ekspertide kriitikaga ei arvestata piisavalt, leiab Äripäev juhtkirjas.

See, mis kogumispensioni reformiga saabub ja mida tegelikult soovitakse, on väga erinev, hoiatavad NOVE vandeadvokaadid Urmas Volens ja Veiko Vaske.

Teise pensionisamba reformimise taas oma kätte võtnud valitsus pikendas erakorralisel istungil reformi rakendumise tähtaegu ning sidus selle vastuvõtmise riigikogus kolmapäeval usaldushääletusega valitsusele.

Raha heas usus suure aktsiariskiga fondi kogunud investorid võivad ühtäkki avastada, et investeeringud on suunatud madalama tootlikkusega võlakirjadesse.

Eelmise nädala lõpus huvigruppidega tõstatatud parandusettepanekud hääletati komisjonist läbi, ütles rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk.

Pensionireformi kaks olulist ettepanekut – fondide laenumahu suurendamine ning väljamakse 10 000eurose piirmäära kaotamine – võtsid fondivalitsejad vastu positiivselt, kuid sammudel on ka oma ohud. Kriitiline ettepanek jäeti aga tähelepanuta.

SEB Varahalduse äriarendusjuht Peeter Schamardin ütles Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et inimesed võivad võtta pensionisüsteemist väljudes liiga suuri riske.

LHV pensionifondid omandavad Tallinnas Tartu maanteel paikneva Valge Maja büroohoone. Tegemist on LHV neljanda kinnisvara otseinvesteeringuga, teatas LHV oma pressiteates.

Veel kevadeni Jüri Ratase valitsuses sotsiaalkaitseministrina tegutsenud Kaia Iva lahkus 31. detsembril erakonnast, selgub äriregistrist.

Suurt majanduskriisi ei ole tänavu karta, kuid oma tegevus tuleks kõigil hoolega läbi mõelda, sest eksimisruumi on vähem nii ettevõtjatel kui ka poliitikutel.

Selle nädala olulisemad lood näitasid, kuidas ühisrahastuse investorid said valusad õppetunnid ning kuhu ja miks pole mõistlik oma pensioniraha investeerida. Paljusid üllatas ka kindlasti, et spordikaubad võivad tuua kasumit ligi 11 miljonit eurot.

Nii kohustuslikest kui ka vabatahtlikest pensionifondidest kasvasid kõige kiiremini indeksfondid, teatas finantsinspektsioon.

On põhjust arvata, et juba aasta pärast jõustub seadus, mis lubab kohustuslikust pensionifondist raha välja võtta, et seda ise paremini investeerida.

Oma raha on mõtet paigutada ettevõtetesse, mille kasv seisab veel ees ega pole aktsia hinda sisse arvutatud, samas kui liiga kallist kaubast võib mõistlik olla loobuda – eksperdid käisid Äripäeva raadio saates „Investor Toomase tund“ välja nippe.

Eile ajas mul sotsiaalmeedias närvi mustaks üks tuntud privaatpanganduse strateeg, kes väitis, et minu hiljutine pensionifondide tootluse võrdlus oma portfelliga ei ole okei. Kohe selgitan, miks ta eksib, ja lisan veel nii mõndagi õpetlikku.

Oleksin peaaegu taburetilt maha kukkunud, sest ligi 18 tegutsemisaasta jooksul ei ole ükski meie regiooni fond, veel vähem pensionifond, mulle tootluselt ligilähedalegi saanud, nüüd pean aga vaatama ühe puhul tagatulesid.

Esmaspäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm vaatab tagasi lõppevale aastale investeerimismaailmas. Seda nii indeksite kui ka üksikaktsiate poole pealt ning jutuks tulevad ka muudatused pensionisüsteemis.

Vaadates Äripäeva kiidetud indeksifondide tootlusnäitajaid, hakkasin mõtlema kahe teema peale: milline on pensionifondide mõju Eesti majandusele ja kas indeksifondide praegune hea tootlus on kivisse raiutud, kirjutab LHV Panga juhatuse liige Indrek Nuume.

Rahandusminister Martin Helme sõnul näitas TGS Batlic AS-i koostatud II samba muudatuste õiguslik analüüs, et reformi puhul pole põhiseaduse riivet ja kahjunõudeid riigi vastu vaja karta.

Ajal, mil poliitikud riigikogus pensionireformi teemal kemplevad, võiks igaüks meist ise väikse, aga see-eest mõjusa pensionireformi jõuludeks ära teha, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

Pärast täna avaldatud Äripäeva artiklit uurisid Tuleva liikmed Tõnu Pekilt, miks nende fondide tootlus on teiste indeksifondidega võrreldes tagasihoidlikum.

Kolm aastat tagasi tuli turule Eesti esimene passiivne pensionifond – ja on oma sünnist alates kõik aktiivselt juhitud konkurendid mutta surunud, oma olemasolu on selle aja vältel suutnud õigustada vaid mõni üksik fond.

Justiitsministeeriumi tellimusel pensionireformi põhiseaduspärasust analüüsinud advokaadibüroo Glikman Alvin Levin (GAL) leidis, et üldjoontes reform inimeste põhiseaduslikke õigusi ei riiva.

Pensionisüsteemi tuleviku aruteludes on jäänud varju kaks pärisprobleemi – Eesti elanikkonna vananemine ning õige tasakaalu leidmine majandusvabaduse ja vastutuse vahel. Madalate pensionide probleemi tuum on tegelikult pensioniealiste ja nooremate inimeste suhtarvu muutumises, kirjutab EBSi ettevõtlusprofessor, Eesti 200 juhatuse liige Tiit Elenurm.

Maailma kõige rikkamaid riike ühendava Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) ülevaate kohaselt on Eesti pensionärid oma arenenud riikide eakaaslastega võrreldes ühed suhteliselt kõige vaesemad ning saavad pensionil olla lühema osa oma elust kui teistes riikides.

Rahandusminister Martin Helme arvates on riigikontrolli pensionireformi kriitika inimeste asjatu hirmutamine – pensioniks kogumine sõltub tema sõnul mitmest tegurist ja vastutustundliku käitumise korral keegi pensioni vähenemist kartma ei pea.

Riigikontrolör Janar Holm saatis riigikogu rahanduskomisjonile tähelepanekud, mis käsitlevad puhtpraktilisi küsimusi ja riske, mida riigikogul oleks riigikontrolli hinnangul oluline kogumispensionide reformi kavandades teadvustada ja võimalikult hästi maandada.