pension

Uue valitsuse kokku lepitud pensionireform võimaldaks senist pensioniks kogutavat raha rohkem hallata. Kui palju tasub end ette valmistada ja millist nõu kuulda, arutlesid Äripäeva ajakirjanikud Liina Laks, Ken Rohelaan ja Marge Väikenurm saates „Äripäev eetris“.

Kui sotsiaalmaksu muudatused välja arvata, puudutavad väljapakutud maksulahendused väga kitsast inimeste ringi, üheks nendest on aga Eestis elavad eakad välismaalased.

Sel nädalal paelus Äripäeva raadio kuulajaid kõige enam presidendi välisvisiit, valitsuse pensionireform ning see, kui osavad on eestlased säästmises.

Värskes saates

SEB Elu- ja Pensionikindlustuse juhatuse esimehe Indrek Holsti sõnul jääb pensionisüsteemi vabatahtlikuks tegemisel üles ikkagi küsimus, kes garanteerib raha inimese elu lõpuni.

LHV pensionifondide juht Andres Viisemann leidis, et pensionifondidel on kapitaliturgudel täita samasugune roll nagu pankadel laenude ja hoiuste turul ning plaanitav teise pensionisamba kapitaalremont lükkab Eesti arengus 17 aastat tagasi.

Koalitsioonileppes kajastuv pensionireform vähendab kardetavasti Eestisse tehtavaid investeeringuid ning samba poolt pakutavat tootlust ka nende jaoks, kes otsustavad pensioni vana viisi edasi koguda.

Värske koalitsioonilepe loob võimaluse haarata pensioniohjad enda kätte ning oma nahka mängus hoides tulevik kindlustada. Enda kogemuse põhjal kiidan ideed takka, sest ise investeerides olen suutnud vara kasvatada rohkem kui pensionifondid.

Kes võidavad ja kaotavad Keskerakonna, EKRE ning Isamaa kavandatavast pensionisüsteemi muudatusest? Sellise küsimuse esitame teisipäeval Äripäeva raadio hommikuprogrammis SEB Elu- ja Pensionikindlustuse juhatuse esimehele Indrek Holstile ning neid muudatusi seadustama asuvale tulevasele rahandusministrile Martin Helmele.

Kolmikliidu koalitsioonileppes lubatud kohustusliku kogumispensioni muudatus kätkeb endas riske ning tähendab sisuliselt teise pensionisamba kaotamist, ütlesid saates "Kuum tool" Eesti Panga analüütik Kaspar Oja ning SEB analüütik Mihkel Nestor.

Keskerakonna, EKRE ja Isamaa koalitsioonileppes on kõige konkreetsem majanduslubadus kohustusliku kogumispensioni süsteemi muutmine, mis oli Isamaa üks peamisi valimislubadusi. Tuleva juhi Tõnu Peki sõnul keskendub pensioniremont valele asjale.

Investor ja TalTechi ärikorralduse instituudi vanemlektor Paavo Siimann ütles, et uue valitsuse pensioniplaan aitab korrastada praegust pensioniturgu.

Keskerakonna, EKRE ja Isamaa on kokku leppinud, mida teha pensioni teise sambaga: teise sambasse võib raha koguda, aga võib ka sealt oma raha välja astuda, ühe variandina saab pensioniraha investeerimiskontol ise paigutada.

Sel nädalal huvitusid Äripäeva lugejad enim Swedbankis toimuvast, koalitsioonikõnelejate plaanidest teise pensionisambaga ja staaride hambaarstist, keda süüdistatakse kliiniku ülevõtmises.

Isamaa, Keskerakonna ja EKRE valitsus muudaks kindlasti teist pensionisammast. Äripäevale on teada mõned variandid, millest erakonnad räägivad.

Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder ütles intervjuus ERRile, et kui II pensionisammas oleks vabatahtlik, saaksid inimesed soovi korral kogunenud pensioniraha välja võtta ja selle näiteks kas mujale investeerida või kinni maksta oma pikaajalised laenud.

Kohustusliku kogumispensioni kaotamine tooks kaasa ühe kolme stsenaariumist: pensionäride suhteline sissetulek langeb, maksukoormus tõuseb või tuleb tõsta pensioniiga. Sedasi tõdevad 41 majandusteadlast ja -eksperti ühispöördumises, kutsudes sellega üles mitte lammutama pensioni teist sammast.

Saates „Äripäev eetris“ rääkisime Baltika raskustest ja kasutamata potentsiaalist ning Fortumo megadiilist Amazoniga.

„Ma usun ikkagi tervesse mõistusesse ja pikaajalisse vaatesse,“ ütles Finance Estonia kapitaliturgude töögrupi juht ja Redgate Capitali partner Aare Tammemäe tänahommikuses raadiosaates ega hakanud lahkama teemat, kuidas II pensionisambast raha kätte saada ja mis sellega edasi võiks juhtuda.

"Minu arvates on hea finantsjuht kõigepealt inimene, kes tahab aru saada ärist, kus me oleme, ja sellest, mis kliendid on ja mis nende eelistused on," lausus reedeses hommikuprogrammis Iizi Kindlustusmaakleri juhatuse liige Kaido Kepp.

„Meie pensionisüsteemi teises sambas on palju põletavaid puudusi, aga üks asi töötab päris hästi – see on automaatne kogumine,“ lausus esmaspäevases hommikuprogrammis pensioniühistu Tuleva juht Tõnu Pekk.

Valitsus kinnitas täna riikliku pensioni 2019. aasta indeksi väärtuseks 1,084. See tähendab, et 1. aprillist kasvavad pensionid keskmiselt 8,4%, samuti arvutatakse ümber töövõimetoetused.

Uus määrus arvab loositavate pensionifondide hulka kolme kõige odavama tasuga pensionifondid, mille varadest investeeritakse vähemalt 75% aktsiatesse, teatas rahandusministeerium.

Kohustuslikust kogumiskindlustusest loobumine on vale. Pigem tuleks otsida täiendavaid võimalusi, kuidas motiveerida inimesi säästma, rääkisid kindlustusseltside liidu juhatuse liige Andres Piirsalu ja IIZI Grupi juhatuse liige ning Tallinna Tehnikaülikooli majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi lektor Kaido Kepp saates "Fookuses on kindlustus".

Soome kahe kõige suurema pensionifondi tootlikkus kukkus mullu üle seitsme aasta esimest korda miinusesse, kirjutas Helsingin Sanomat.

Riigikogu õiguskomisjon saatis teisele lugemisele eelnõu, mille eesmärk on suurendada pensione politseinikel ja kaitseväelastel, kelle palka majanduskriisi ajal vähendati.

Pensioni suurus erineb Euroopa Liidu riikides üle 15 korra, Eesti jääb selles võrdluses kuue viimase sekka ja kaugele maha keskmisest, näitab Pension Adequacy Report 2018.

Pea kõik spetsialistid, kes teemasse süvenevad, on tunnistanud, et II samba põlemise argumendid on kas nõrgad, olematud või hoopis valed, aga kas sellest piisab usuküsimuse lahendamiseks, arutleb SEB Elu- ja Pensionikindlustuse juhatuse esimees Indrek Holst.

"See võib kõlada küll halvasti, kuid pensionifondid saavad nüüd rohkem riske võtta," lausus Luminor Eesti pensioniüksuse juht Martin Rajasalu saates "Finantsuudised fookuses", kus kõnelesime sellest, mis muudatused võeti pensionisüsteemis vastu möödunud aasta lõpus ning mis suunas tasuks edasi liikuda.

Lõimumises on viimase mõnekümne aasta jooksul toimunud olulised muutused paremuse poole, mis aga ei tähenda, et me lõimumisprotsessiga lõpul oleks, rääkis Integratsiooni Sihtasutuse juht Irene Käosaar Äripäeva hommikuprogrammis.

Täna õhtul hääletab Suurbritannia alamkoda tõenäoliselt Theresa May ja Euroopa Liidu saavutatud Brexiti leppe maha, mistõttu ei tea enam keegi, kui suure pauguga Suurbritannia Euroopa majandusliidust lahkub. Teeme alamkojas toimunud hääletustulemusest ülevaate Äripäeva ajakirjaniku Kristjan Pruuliga.

Neljapäevases hommikuprogrammis kõnelesime majanduse käekäigust ja sellest, miks uus majanduskriis veel ei terenda, külas oli SEB fondijuht Endriko Võrklaev.

Eesti edukad ettevõtjad, juhid ja investorid kindlustavad oma pensionipõlve ise ega looda seejuures pensionisammastele. Leidub ka neid, kes on pensionisammastele vähese usu tõttu sootuks selja keeranud.

Neljapäevases hommikuprogrammis räägime majanduse käekäigust ja sellest, miks uus majanduskriis veel silmapiiril ei terenda. Oma mõtteid jagab SEB fondijuht Endriko Võrklaev.

Kuigi majanduse jahtumine on fakt ning finantsturgudele on hiilimas hirm, ei ole põhjust arvata, et asi areneks majanduskriisiks, leiab SEB fondijuht Endriko Võrklaev.

Eestis töötavatel noortel välismaalastel pole aimugi, kuhu läheb nende palgast maha võetav teise samba makse ja kuidas nad seda tulevikus kasutada saavad. Rahandusministeeriumi kinnitusel on kord kõigile ühesugune, ka neile, kes siin vaid aastakese töötavad.

"Siin on kaks põhjust - teema on keeruline ja riik ei võta appi sõltumatuid eksperte," lausus teisipäevases hommikuprogrammis Tuleva juhataja ja fondijuht Tõnu Pekk vastuseks küsimusele, miks ei õnnestu liberaliseerida pensioni teise samba väljamaksete korda.

Teisipäevase hommikuprogrammi külaline on Tuleva juhataja ja fondijuht Tõnu Pekk, kellelt küsime, kas Eesti pensionifondide mullused kesised tulemused peletavad kogujaid eemale. Uurime, mis on saanud ideest liberaliseerida väljamaksete korda ning kas Tuleval on jätkuvalt plaan tekitada turul elevust oma III samba fondiga?

Lõppenud raskel börsiaastal jäi Eesti 23 pensionifondist plusspoolele viis, neist omakorda neli LHV fondid. Kui aga inflatsioon juurde arvestada, ei jäänud keegi vee peale.

Vaatamata kehvale tootlusele oli pensionisüsteemi loomine hea otsus ja see tuleks muuta atraktiivsemaks ka tööandjatele, leidsid Äripäeva raadiosaate "Fookuses on kindlustus" külalised.