Ununenud rehvivahetuse tagajärjed

Kindel on ka see, et sellistel asjaoludel avarii sooritamisel tekib probleeme kindlustushüvitise saamisega. Kindlustusandja võib teha hüvitist vähendava või äärmuslikul juhul suisa keelduva otsuse. Nt kaskokindlustuse tingimuste järgi on välistuseks kahju, kui liiklusõnnetuse toimumise hetkel sõiduk liikles sellises tehnilises seisundis (sh. rehvide seisnud), missuguses liiklemine ei ole õigusaktidega lubatud. Sel juhul võib unustamise tagajärg olla juba 100 000 – 1 000 000 krooni, oleneb kui kalliks kujuneb sõidukile tekkinud kahju. Olukord on veel halvem, kui  kahju tagajärjel saavad aga kannatada kolmandad isikud.

Liikluskindlustus, kui vastutuskindlustus katab tekkinud kahju. Kindlustusselts võib esitada sõiduki omanikule nõude väljamakstud kahjude hüvitamiseks. Lähtutakse juba eelnimetatud põhimõttest – liiklemine polnud õigusaktiga lubatud.

Millal on talverehvid kohustuslikud?

Teede- ja sideministri 18. mai 2001.a määrusega nr 50 on kehtestatud talverehvide kasutamine kohustustus 1. detsembrist kuni 1. märtsini. Naastudeta talverehvid ehk lamellrehvid (M+S, MS, M.S. või M&S tähistusega*) on lubatud kogu aasta jooksul. *Rehvil ära toodud tähistus: M+S, MS, M.S. või M&S. Talve- või off-road rehv (Mud & Snow).

Ülalnimetatud kategooria sõidukitel ei ole talverehvide kasutamine kohustuslik järgmistel juhtudel:

sõitmisel teise riiki ja sealt tagasi Eestisse;teises riigis registreeritud sõidukil;paarisrataste mõlemal rattal tingimusel, et ühe telje mõlemad rattapaarid on koostatud samasuguselt;autode ja haagiste valmistamisel, maaletoomisel, müümisel ning remonti või tehnilisele ülevaatusele sõitmisel;autodel või haagistel, millele ei ole saada talverehve Eestis.

Naaber- ja lähiriikide juures kehtivad talverehvidele järgmised nõuded:

Läti 1.oktoober-1.maiLeedu 15.november-10.aprillSoome 1.detsember – 1.märtsPoolas ja Venemaal puudub kohustusLõpetuseks kohaldaks tuntud vanasõna järgmiselt: “Tänast rehvivahetust ära viska homse varna!”