Välispartnerid ettevaatlikud

Majanduskriis on turgutanud eestimaalaste ettevõtlikkust ning lisaks suurele hulgale uutele ettevõtetele, on kasvanud ka eksportööride read 2007. aasta 9000 firmalt 12 000 ettevõtteni eelmisel aastal ehk iga kaheksas Eesti ettevõte tegeleb oma kauba või teenuste ekspordiga. Eesti ettevõtete maine ja usaldusväärsus Põhjamaades on pärast kriisi oluliselt paranenud ja see võimaldab eksportijatel kaupu peamistel turgudel realiseerida paremate marginaalidega kui enne kriisi.

Eesti on väga väike riik ning seetõttu on ka edaspidi mõjutatud sellest, mis toimub välisturgudel. Seega tuleb hoolega jälgida meelsust peamistes ekspordiriikides, kuna see peegeldub 6-12kuulise viitega tagasi ka Eesti ettevõtjatele. Oleme viimase kahe kuu jooksul teinud Eesti ettevõtetele tiiru peale, külastades 900 väikest ja keskmise suurusega ettevõtet kõigis maakondades, et saada paremat tunnetust, kuidas ettevõtjad tajuvad Põhjamaade ja euroala majanduse jahtumist ning parandada ettevõtjate teadlikkust ettevõtte rahavoogude juhtimisest.

Ettevõtjad tunnevad, et majanduskriisi negatiivsete mõjude kõrval on ka positiivseid külgi. Kui enne majanduskriisi oli ka Põhjamaades palju ajaloolistele sidemetele taanduvaid ärisuhteid, siis nüüd üldise majanduse jahtumise taustal on Eesti ettevõtjatel tekkinud oma konkurentsivõimelise hinna, hea paindlikkuse ja kvaliteedi tõttu üsna hea võimalus end läbirääkimiste laua taha manööverdada. Mis on ka mõningatel juhtudel toonud kiire kriisieelse ekspordimahtude taastumise. Asjad on läinud paremaks ning väljavaated 2013. aastaks pole laita, kuid samas on pea kõik eksportöörid tunnetanud kiiresti muutuvaid meeleolusid Põhjamaades. Välispartnerid on aasta lõpus järgmise aasta tellimusi tehes märksa ettevaatlikumad. Sama trendi kinnitab ka SEB ja Deloitte’i Põhjamaade juhtivate ettevõtete hulgas regulaarselt läbiviidav kindlustunde ja investeerimisplaanide uuring, mis Rootsis sel aastal esimest korda näitas majandusaktiivsuse vähenemist.

Ettevõtjad saavad ka aru, et ei tasu liialt tonte seinale maalida ning koos ettevaatlikkusele tuleb otsida uusi võimalusi nii riskide hajutamisel kui uute ärivõimaluste ärakasutamisel. Investeerimisotsuste edasilükkamine võib tunduda mõistlik ja turvaline, kuid samas võib heade ärivõimaluste käestlaskmine tihedas konkurentsiolukorras anda pikaajalisi tagasilööke. Eesti hetke majanduskeskkonnas on seega hulgaliselt nii võimalusi kui karisid, seetõttu on eksimiseks ruumi küllalt napilt.