18. detsember 2012 kell 4:47

ÄP: finantsinspektsiooni mugav elu

Finantsinspektsioonis töötab umbes 70 inimest. Tegemist on suure hästi finantseeritud organisatsiooniga – tegevust rahastatakse muu hulgas pankade, fondivalitsejate ja kindlustusseltside bilansimahu pealt. Kuid Äripäeva hinnangul on tegu jõuetu organisatsiooniga, millel puudub selge nägu ja otsustusvõime.

Kui vaadata, millised on finantsinspektsiooni töövõidud, siis neid on raske leida. Jah, võib öelda, et ega töövõite saagi tekitada mingisuguste mõõdikute alusel, nagu kunagi korruptantide tabamiseks kehtestati. Kuid raske uskuda, et Eesti finantssektoris on kõik nii korras, nagu inspektsiooni tegevuse kaudu välja paistab.

Finantsinspektsiooni viimase aja tegevuses on ka tunnust väärivaid samme. Hiljuti vaeti šveitslastest investorite Krediidipangas osaluse ostmist ning leiti, et raha päritolu pole küllalt läbipaistev. Kriminaalkaristatud Tarmo Silla valimisel börsifirma Arco Vara võttis inspektsiooni juhatuse liige Kilvar Kessler omal initsiatiivil avalikkuses sõna, kritiseeris valikut teravalt ja andis teada, et inspektsioon teeb ettepaneku algatada seadusemuudatus. Kuuldavasti ei ole inspektsioon sellest mõttest loobunud. See on ka hea näide, kuidas inspektsioon püüdis peale tagajärgedega tegelemise kaasa aidata probleemide ennetamisele. Järelevalveorganisatsioon tugevust näitabki see, kui palju ta suudab ka ühiskonnas midagi põhimõtteliselt muuta.

Paraku on nõrkusi ette tuua rohkem. Hiljuti kirjutasime Äripäevas püramiidskeemist MMM, mis on Venemaal inimesi miljarditest eurodest ilma jätnud. Finantsinspektsioon tõdes, et on jõuetu selliste „äridega” võitlemisel, kuna Baltimaade kliente ei püüta kodulehtedega, mille tekst oleks antud riikide riigikeeles. Selliste juhtumite tarvis võiks finantsinspektsioonil varuks olla kindlakäelisem teavitusstrateegia.

Või meenutagem Gildi riskifondi ja Aserbaidžaani projekti, mis tekitasid paljudele investoritele kümneid miljoneid eurosid kahju. Inspektsioon määras Gildile 250 000 krooni trahvi. Tookord ütles inspektsioon end olevat  „jätkuvalt seisukohal, et finantssektori väärtegude puhul oleks mõistlik ja otstarbekas kohaldada oluliselt kõrgemaid trahvimäärasid (kui maksimaalne summa 500 000 krooni)”.  Tänaseks on see ettepanek pidama jäänud ministeeriumide koridoridesse. See ei ole otseselt finantsinspektsiooni süü, aga siiski: on vaja, et organisatsioon oleks avalikkuses nähtaval, selgitaks järjekindlalt oma seisukohti, sest olulised muudatused võivad sündida ka avalikkuse toetuse ja nn sotsiaalse kapitali abil.  Võimalik, et Gildi investorite kahjud oleksid olnud väiksemad, kui finantsinspektsioon oleks õigel ajal operatiivselt tegutsenud.

Oma hambutust tõendas finantsinspektsioon ka LHV juhtumi puhul. Endiselt on õhus küsimus, kuidas LHV Varahaldus ja LHV Pank suutsid teha kahtlaselt ühel ajal investeeringu Arco Varasse. Kui esimene ostis juuni esimesel poolel Arco Vara aktsiaid, siis teine omakorda finantseeris Arco Vara suuromanike laene, mis olid tagatud nendesamade aktsiatega.

Äsja võttis Euroopa Liit vastu otsuse, et ka meie suuremad pangad lähevad Euroopa Keskpanga otsese järelevalve alla. Praegu pole veel selge, milliseks kujuneb sealjuures kohaliku inspektsiooni funktsioon.  Seetõttu ongi praegu õige aeg algatada avalik debatt, missuguseid ülesandeid finantsinspektsioon täitma peaks.

 

Autor: 1185-aripaev

Hetkel kuum