Eksporditoetused karistavad teenuseosutajaid

Möödunud aasta mais jättis EAS rahuldamata meie ettevõtte eksporditoetuse saamise taotluse, viidates majandusministri määrusele „Ekspordi arendamise  toetamise tingimused ja kord“. Sellele tuginedes väitsid ametnikud, et kuivõrd Muuga sadamas tegutsevad terminalid osutavad stividoriteenust välisriigi residentidele ekspediitorite kaudu, siis ei peeta neid eksportijaiks.

See käsitlus on vastuolus globaalse transiidiäri tegelikkusega, kus rahvusvaheliste kaubaomanikega müügikokkulepped sünnivad suuresti stividori müügitegevuse tulemusena. Rääkimata sellest, et kui Eesti riigile kuuluv Tallinna Sadam korraldab uute terminalide operaatorite leidmise konkursse, siis on vähemalt teoreetiliselt määrava tähtsusega kaubakäive, mida terminali potentsiaalne operaator oma äriplaanis lubab. Samuti ei seleta see käsitlus seda, miks nii meie kui teiste stividoride müügimeeskonnad suure osa aastast välisriikides meie teenust müüvad, et seeläbi uusi kaubavoogusid Eesti transiidile juurde võita.

Määrusega on ette nähtud toetus ekspordi arendamisele. Kuid ekspordi mõiste määruse tekstis on ekslik ja moonutatud. Sellest tulenevalt ei ole ettevõtted, kelle reaalne tegevus on suunatud ekspordile, määruse kohaselt eksportijad, ja ei saa järelikult EASi toetusele loota. Peale selle on määruse järgi õigus saada toetust firmadel, kelle reaalne äritegevus ei puutu kuidagi eksporti.

Mida on transiidikeskus ette võtnud selle olukorra muutmiseks, loe Äripäeva tänasest paberväljaandest.