Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Uus täht sünnib rahvusvahelisena
Ajal, mil Lennart Meri soovitas Eestil otsida oma Nokiat, seda ühte ja säravat kaubamärki, mis igaühel kohemaid Eestiga seostuks, oli maailm hoopis teistsugune.
See oli aeg, kus mobiiltelefon ei olnud veel kehaosa ning mis tahes paigast helistamise võimalust ei peetud inimõiguseks. Internet ise oli alles nii noor, et mis tahes paigast telefoniga netti pääsemise jutt tundunuks kättesaamatu kosmosetehnoloogiana, puutetundlikke ekraane polnud keegi veel uneski näinud.
Nokia mobiiltelefoniüksuse müük Microsoftile on pikka aega kestnud kurbmängu viimane vaatus: soomlastele valus, aga äriliselt paratamatu. “Uut tulemist”, mida väikeaktsionärid nii kirglikult ootasid, ei tulnudki. Kindel pole veel, et Nokia kaubamärkki alles jääb.
Eestlaste suhe Nokiaga pole emotsionaalne mitte ainult selle pärast, et see oli enamiku maarjamaalaste esimene mobiil, vaid just sellesama oma Nokia otsimise jutu pärast, mis Meri ajast saati verre imbunud. Nokia ja muidugi ka meie oma Skype’i saatus võiks meile kaasa anda mõistmise, et see üks suur, särav ja tuntud kaubamärk ei saagi püsima jääda aastakümneteks - vähemasti mitte sellisena, nagu ta kord avalikkuse teadvusse kinnistus.
Muutused on paratamatud, müügid suurtele korporatsioonidele alati võimalikud. Loogilisel kombel peaks Eesti uus Nokia või Skype olemagi algusest peale rahvusvaheline äri. Meie omaks teeks uue särava tähe see, kui idee sünnib Eestis.
Autor: Vilja Kiisler, Vilja Kiisler