Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tunnustamisest võidavad kõik
Tunnustuse puudumine on üks peamisi põhjusi, miks soovitakse töölt lahkuda. Tunnustus mõjutab inimese motivatsiooni, see võib tõsta töötaja pühendumust 2-3 korda. Üha enam uuringuid näitab aga, et lisaks nendele, keda tunnustatakse, saavad tugeva motivatsioonipanuse ka need, kes tunnustust jagavad, kirjutab koolitaja Raimo Ülavere oma blogis.
Eksperdid väidavad, et tunnustuse jagamine suurendab ja soodustab nn prosotsiaalset käitumist (prosocial behaviour). See tähendab käitumist, mille eesmärk on kellegi teise, mitte enda heaolu. Üksteise tunnustamine tugevdab töötajate omavahelisi suhteid, kasvatab tunnustuse andja enesekindlust ning seob inimesi rohkem konkreetse organisatsiooniga.
See kinnitab ühtlasi tõdemust, et inimesed tunnevad ennast õnnelikumana ja rahulolevamana just siis, kui saavad midagi teha või anda teiste heaks. Omakasu pole selle loogika järgi sugugi parim ja pikaajalisim motivaator.
Kogu selle asja juures on aga üks “aga”. See kõik ei tööta siis, kui tunnustuse (ka rahalise) andmisest tehakse võistlus isikliku kasu nimel. Ka selle kohta on terve trobikond uuringuid, mis ütleb, et niipea, kui tunnustuse jagamisest tehakse võistlus, kus n-ö võitjateks tulevad need, kes rohkem annavad-jagavad, on ettevõtmine läbi kukkunud.
Siira ja hea kavatsusega tunnustamisest võidab aga nii see inimene, keda tunnustatakse, kui ka see inimene, kes tunnustab. Ja tagatipuks võidab veel organisatsioon, kus töötavad üksteisest lugu pidavad ja üksteise tööd tunnustavad inimesed.
Autor: Peep Talimaa, Raimo Ülavere