Miks on valitsusel hädapätakaid tarvis

Riigikontroll väitel puudus aasta alguses pooltel äriühingutel nõukogu poolt heaks kiidetud strateegia: üks nendest on Eesti suurim äriühing ja peadpööritavaid välisinvesteeringuid teinud Eesti Energia. Strateegia puudumine on riigifirma nõukogu tegematajätmine, sest nõukogu ülesanne on nõuda tegevusplaani äriühingu juhatuselt. Siinjuures ütlesid ametnikud, juhatuse liikmed ja nõukogu esimehed, et peavad nõukogude võimekust äriühingu eesmärkides kaasa rääkida sageli kesiseks.

Nõustun, et nõukogu liikmete hädapätakluse sugereerimine lahendusi ei too. Teisalt on selle olukorra põhjustanud läbipaistmatu nõukogu liikmete määramise kord. Paraku on riigikontrolli kritiseerinud valitsus see, mille liikmed selliseid hädapätakaid ametisse määravad. Suuremate riigifirmade nõukogudesse sätivad liikmeid rahandusminister Jürgen Ligi ja majandusminister Juhan Parts.

Kui erafirmade juhatuse liikmed peavad üha enam oma varaga vastutama, siis riigifirmades on vastutus märksa rohkem hajunud. Mullu lahkus Estonian Airi pankroti äärele ajanud Tero Taskila lennufirmast 100 000eurose lahkumishüvitisega ja ajab nüüd Eestis edukalt juhtide rendiäri. Estonian Airi nõukogus istunud ja Taskila ettepanekud heaks kiitnud reformierakondlane Valdo Randpere kandideeris hiljuti linnapeaks. Nõukogu liikmed ametisse pannud ministrid jätkasid valitsemist.

Juba kuus aastat tagasi märkis riigikontroll, et äriühingu omanikena pole riik selgelt kindlaks määranud nõukogu järelevalveülesandeid ega -nõudeid. Aastaid on riigifirmadele raskusi põhjustanud eesmärkide kaardistamine. Need probleemid on lahenduseta tänaseni, sest olukorra muutmiseks puudub poliitiline tahe. Aga miks?

Aasta tagasi kirjutasin, kuidas varjatud rahastamise kõrval on võimuparteid üheks rahastamisallikaks muutnud ka riigifirmad. Nimelt on riigile kuuluvate ettevõtete nõukogu liikme tool on kujunenud kaubaks, mida partei tagatoad kas ise pakuvad või mida erakonda rahaliselt toetav ettevõtja saab endale nõuda.

Ettevõtja Olari Taal sõnas mullu: “Tihti polegi riigiettevõtte nõukogusse kuuluvad ettevõtjad just karbi kõige teravamad pliiatsid. See tähendab, et nende reaalne panus nõukogu liikmena on küsitav. Kuid ega konkreetse inimese asjatundlikkus tagatoapoliitikuid eriti huvitagi.“

Seega oleks võimukoalitsiooni poliitikutel ohtlik midagi muuta, sest niiviisi kaotaksid nad ärieelise – riigifirmade nõukogude kohad, mida jagatakse erakonna suurannetajatele. Valitsusel on võimulpüsimiseks „hädapätakaid“ kangesti tarvis.