Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eestlastele meeldib rohkem maksta

    Esimene aasta avatud elektrituruga hakkab mööda saama, kuid suuri muutusi peale olulise hinnatõusu toimunud ei ole. Üks hinnatõusu peamistest põhjus on tarbijate laiskus. Miks muidu on 70% klientidest endiselt Eesti Energia üldteenuse tarbijad, mis ometi on selgelt kõige kallim teenus avatud turul, küsib Elektrimüügi ASi juhatuse liige Jaak Urm.

    Kui elektri hind on tõusnud ja vabaturg tarbijat ei huvita, siis milleks meile seda vaba turgu ülepea vaja on? Perspektiivis on vabaturu mõte aus ja tihe konkurents, mis võimaldab kliendile pakkuda võimalikult suurt valikut võimalikult soodsa hinnaga. Elektriturul on juhtunud justkui vastupidi.
    Elektrituru olukorda vaadates meenub turulegend, kus ostja küsib müüja käest, et teil on need tomatid mõlemad täpselt ühesugused, miks nende hind mitmekordselt erineb? Müüja vastab: “Mõned inimesed lihtsalt tahavad rohkem maksta!”
    „Elekter on odav ning selle teemaga ei ole mõtet tegeleda,” mõtlevad inimesed, kellel on korralik sissetulek ning kes oma eluruume elektriga ei küta. Nende arvates ei tasu elektrimüüja vahetamist kaaludagi, sest kokkuhoid on väike või olematu. Selles osas võib väiksema tarbimisega klientidega ka nõustuda, sest nende igakuine kokkuhoid oleks ühe euro ringis. Võimalik, et krooniajal oleks suurem number, 15,65 krooni, neid ehk mõtlema pannud, sest inimeste mõttemaailma suunava paljuski just emotsioonid.
    Kuid elektrimüüjale on see igalt kliendilt saadav igakuine euro puhas võit. Elektrituru mahust viiendiku moodustavad väiketarbijad ehk korterid, mida on Eestis 460 000. Kui vähemalt pooled neist süveneks oma elektriarvesse, selle asemel et lasta rahal otsekorraldusena kontolt maha joosta, ja vahetaks lepingu kas või ühe euro võrra soodsama paketi vastu, säästaks korterites elavad tarbijad ühtekokku vähemalt 230 000 eurot kuus, mis aastas moodustaks 2 760 000 ehk peaaegu kolm miljonit eurot.
     Eramuid, mis tarbivad elektrit, on Eestis ligi 90 000. Nende osa turust on kümnendik, kuid eramuomanikud kulutavad elektrit rohkem, sest maja pidamisele kulub rohkem voolu kui korterile. Majaomanikud on ka jõukamad ja võivad endale põhjendamatut kulutamist lubada, kuid suurema tarbimise pealt saab ka rohkem säästa. Kui pooled nendest majaomanikest vahetaks oma elektripaketi 10 euro võrra soodsama vastu, säästaks nad aastas igaüks 120 eurot. Kokku moodustaks säästetav summa 450 000 eurot kuus ja 5,4 miljonit aastas – jah, mugavus on kallis lõbu.
     
  • Hetkel kuum
Olev Remsu: Eesti piir ja Hiina müür. Teeks äkki ise ühe leppe?
Otsesuhted ja kokkulepped Hiinaga tundub midagi ilmvõimatut, kuid pragmaatiline diil oleks äkki meilegi lahendus, just julgeolekut silmas pidades, kirjutab kirjanik Olev Remsu.
Otsesuhted ja kokkulepped Hiinaga tundub midagi ilmvõimatut, kuid pragmaatiline diil oleks äkki meilegi lahendus, just julgeolekut silmas pidades, kirjutab kirjanik Olev Remsu.
Suur analüüs: üks vana strateegia aitab laisal investoril turgu edestada
Investorid otsivad pidevalt head strateegiat, et anda oma portfellile hoogu. Üks lihtsamini mõistetav on Dow’ koerte strateegia, mis sobib laisemale investorile.
Investorid otsivad pidevalt head strateegiat, et anda oma portfellile hoogu. Üks lihtsamini mõistetav on Dow’ koerte strateegia, mis sobib laisemale investorile.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Nädala lood: lennujaamas valitseb aastaid üks firma, linnaasutuses paljastati bardakk
Lõppeva nädala olulisemate lugude hulka sattusid nii Tallinna linnasutuse kohta tehtud audit, lennujaamas ligi kümme aastat miljonite eest koristustöid endale haaranud üks firma ja Äripäeva investoriküsitlus.
Lõppeva nädala olulisemate lugude hulka sattusid nii Tallinna linnasutuse kohta tehtud audit, lennujaamas ligi kümme aastat miljonite eest koristustöid endale haaranud üks firma ja Äripäeva investoriküsitlus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Eesti 200 saab Tallinnas kaks abilinnapea kohta
Tallinna linna uues võimukoalitsioonis saab erakond Eesti 200 kaks abilinnapea kohta.
Tallinna linna uues võimukoalitsioonis saab erakond Eesti 200 kaks abilinnapea kohta.
Vene teetootja teeskleb tootmist Lätis, eestlased müüvad ja kehitavad õlgu
“Meile teatati, et meil on võimalik võtta Läti firmast, kes toodab, ja kuna tarbija on oodanud seda teed, siis ma ei näinud mingit probleemi, miks ei võiks osta Läti firmast ja Eestis müüa.”
“Meile teatati, et meil on võimalik võtta Läti firmast, kes toodab, ja kuna tarbija on oodanud seda teed, siis ma ei näinud mingit probleemi, miks ei võiks osta Läti firmast ja Eestis müüa.”