Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Metsanduse arengukava hindab juurdekasvu üle
Metsanduse arengukava ei arvesta põhimõttega, et metsaraie peab olema väiksem juurdekasvust. Kava juurdekasvu hinnangu juurde arvestatakse ka metsa jääva puidu maht, kirjutab
Hiljuti kinnitas keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus: “Metsa ei või raiuda rohkem, kui seda juurde kasvab. Seda reeglit ei tohi rikkuda ja seda me järgime.”
Mida kava ei arvesta. Samas ei arvesta raiemahtusid määrav dokument, metsanduse arengukava kuigivõrd põhimõttega, et raiemaht oleks väiksem kui juurdekasv. Arengukava järgi raiutakse neid puistuid, mis on saavutanud küpsusvanuse. Kuna 2007 toodi küpsusvanuse piir allapoole, on selliste puistute hulk suur. Seega raiutaks kava puidukasutuse stsenaariumitest intensiivseima puhul 200-300% juurdekasvust. Praegu rakendatakse „mõõdukat“ stsenaariumi, raiutakse 100-130% juurdekasvust.
Metsa juurdekasvu juures on aga üks põhimõtteline aspekt, mida arengukava arvutustes ei arvestata. Eeltoodud protsentide arvutamisel on kasutatud jooksvat juurdekasvu, s.o kui palju puitu aastas metsahektaril juurde kasvab. Samas suurt osa sellest pole tarbepuiduna võimalik kasutada. Uuenevas metsas on algul 10 000 noort puud hektaril, mis suurendavad oma eluea jooksul küll puistu juurdekasvu, kuid omavahelises konkurentsis enamik neist sureb ja lageraieeas on alles 300-400 puud hektaril. Isegi puistus, kus korduvalt hooldusraieid tehakse, pole võimalik kogu väljalangevat puitu kasutusse võtta. Majandusmetsades hinnatakse väljalangevuseks 35-45% juurdekasvust. Jooksva juurdekasvu võrdsustamine puidupakkumisega oleks umbes sama kui kartulisaagiks arvestada lisaks kartulimugulatele ka kogu aasta jooksul kasvanud kartulipealsete maht.
Seni pole ülearu raiutud. Arvestades puude väljalangevust ja kaitsepiiranguid, on Enn Pärdi (Keskkonnaagentuur) hinnangul Eesti 12,2 mln tm kogujuurdekasvust võimalik realiseerida umbes 70% (8,5 mln tm), st „kui raiume rohkem, hakkab puistute tagavara vähenema“. Alates 2000. aastate algusest on raiemaht olnud alla 8,5 mln tm. Pole raiutud rohkem kui elus puidu tagavara on metsas tegelikult suurenenud, kuid seda piirangut ei sea arengukava.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.