Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Metsanduse arengukava hindab juurdekasvu üle

    Metsanduse arengukava ei arvesta põhimõttega, et metsaraie peab olema väiksem juurdekasvust. Kava juurdekasvu hinnangu juurde arvestatakse ka metsa jääva puidu maht, kirjutab

    Hiljuti kinnitas keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus: “Metsa ei või raiuda rohkem, kui seda juurde kasvab. Seda reeglit ei tohi rikkuda ja seda me järgime.”
    Mida kava ei arvesta. Samas ei arvesta raiemahtusid määrav dokument, metsanduse arengukava kuigivõrd põhimõttega, et raiemaht oleks väiksem kui juurdekasv. Arengukava järgi raiutakse neid puistuid, mis on saavutanud küpsusvanuse. Kuna 2007 toodi küpsusvanuse piir allapoole, on selliste puistute hulk suur. Seega raiutaks kava puidukasutuse stsenaariumitest intensiivseima puhul 200-300% juurdekasvust. Praegu rakendatakse „mõõdukat“ stsenaariumi, raiutakse 100-130% juurdekasvust.
    Metsa juurdekasvu juures on aga üks põhimõtteline aspekt, mida arengukava arvutustes ei arvestata. Eeltoodud protsentide arvutamisel on kasutatud jooksvat juurdekasvu, s.o kui palju puitu aastas metsahektaril juurde kasvab. Samas suurt osa sellest pole tarbepuiduna võimalik kasutada. Uuenevas metsas on algul 10 000 noort puud hektaril, mis suurendavad oma eluea jooksul küll puistu juurdekasvu, kuid omavahelises konkurentsis enamik neist sureb ja lageraieeas on alles 300-400 puud hektaril. Isegi puistus, kus korduvalt hooldusraieid tehakse, pole võimalik kogu väljalangevat puitu kasutusse võtta. Majandusmetsades hinnatakse väljalangevuseks 35-45% juurdekasvust. Jooksva juurdekasvu võrdsustamine puidupakkumisega oleks umbes sama kui kartulisaagiks arvestada lisaks kartulimugulatele ka kogu aasta jooksul kasvanud kartulipealsete maht.
    Seni pole ülearu raiutud. Arvestades puude väljalangevust ja kaitsepiiranguid, on Enn Pärdi  (Keskkonnaagentuur) hinnangul Eesti 12,2 mln tm kogujuurdekasvust võimalik realiseerida umbes 70% (8,5 mln tm), st „kui raiume rohkem, hakkab puistute tagavara vähenema“. Alates 2000. aastate algusest on raiemaht olnud alla 8,5 mln tm. Pole raiutud rohkem kui elus puidu tagavara on metsas tegelikult suurenenud, kuid seda piirangut ei sea arengukava.
     
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Dmitri Kuznetsov: teeme pensionisüsteemi täiesti vabatahtlikuks
Äkki lõpetaks kohustusliku pensionisüsteemi ja muudaks selle täiesti vabatahtlikuks, pakub Dmitri Kuznetsov arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Äkki lõpetaks kohustusliku pensionisüsteemi ja muudaks selle täiesti vabatahtlikuks, pakub Dmitri Kuznetsov arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Kaks ostusoovitust Swedbankilt: Tallinna Kaubamaja aktsia võib kerkida kümnendiku Vilniuse börsilt terendab 30% tõusupotensiaaliga aktsia
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Küsimus OÜ-tamisest: kas ettevõtjad on au sees või hoopis kahtluse all?
Eriti just praegu peab riik ettevõtjat usaldama ning kohtlema teda kui partnerit, mitte kui potentsiaalset petturit, kirjutab ettevõtja ning erakonna Parempoolsed liige Kadri Kullman.
Eriti just praegu peab riik ettevõtjat usaldama ning kohtlema teda kui partnerit, mitte kui potentsiaalset petturit, kirjutab ettevõtja ning erakonna Parempoolsed liige Kadri Kullman.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Neeme Korv: Skype'i tegijad trikitavad jälle
Eesti kapital osaleb olulistes tehingutes, kiiresti kasvavad gasellettevõtted ületavad takistusi, aga kas vaeseks saame end ikkagi vinguda, küsib Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Eesti kapital osaleb olulistes tehingutes, kiiresti kasvavad gasellettevõtted ületavad takistusi, aga kas vaeseks saame end ikkagi vinguda, küsib Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Juhtimispsühholoog: tihti ei tulda emotsionaalse koormusega toime
„Juhtimisauditi“ saates räägime psühholoogia mõistmise tähtsusest, et täiustada ettevõtte juhtimiskvaliteeti.
„Juhtimisauditi“ saates räägime psühholoogia mõistmise tähtsusest, et täiustada ettevõtte juhtimiskvaliteeti.
Enefit Greeni murdunud tuulik maksis aktsionärile osa dividendist
Mullu Leedus tuulikuõnnetuse pärast pidid paljud Enefit Greeni tuulikud minema pausile ning see mõjutas börsiettevõtte tulemusi, rääkis Enefit Greeni juht Aavo Kärmas.
Mullu Leedus tuulikuõnnetuse pärast pidid paljud Enefit Greeni tuulikud minema pausile ning see mõjutas börsiettevõtte tulemusi, rääkis Enefit Greeni juht Aavo Kärmas.
Tuled, viled ja ohtralt kroomi. “See on kirg. Elustiil”
Kui talvisel ajal kihutavad Tallinnas Tähetorni kandis suusakeppide klõbinal hobisportlased, siis lume sulades ja sooja saabudes haaravad teatepulga eksklusiivse välimusega custom-autod, mis mootorimürina saatel asuvad kuulutama saabuvat sõiduhooaega.Selleks, et automeistritel iga kuu leib lauale saaks, tegeletakse ka argisemate autotöödega.
Kui talvisel ajal kihutavad Tallinnas Tähetorni kandis suusakeppide klõbinal hobisportlased, siis lume sulades ja sooja saabudes haaravad teatepulga eksklusiivse välimusega custom-autod, mis mootorimürina saatel asuvad kuulutama saabuvat sõiduhooaega.Selleks, et automeistritel iga kuu leib lauale saaks, tegeletakse ka argisemate autotöödega.
Raadiohommikus avab kaarte USA börsifirma Tallinna üksus
Nädala esimeses hommikuprogrammis vaatame esimese asjana otsa jaekaubandusettevõtete käekäigule jaanuaris, mille värsked numbrid statistikaamet avaldab.
Nädala esimeses hommikuprogrammis vaatame esimese asjana otsa jaekaubandusettevõtete käekäigule jaanuaris, mille värsked numbrid statistikaamet avaldab.
Hea tulemus: Eesti noortest on vähestel väga raske elu
Eesti 15-29aastaste seas on võrreldes Euroopa Liidu omavanustega pigem vähe neid, kellel oleks väga raske elu, selgub Eurostati andmetest.
Eesti 15-29aastaste seas on võrreldes Euroopa Liidu omavanustega pigem vähe neid, kellel oleks väga raske elu, selgub Eurostati andmetest.