- OMX Baltic0,00%299,53
- OMX Riga0,27%890,79
- OMX Tallinn−0,11%2 061,27
- OMX Vilnius−0,1%1 206,33
- S&P 5000,54%6 297,36
- DOW 300,52%44 484,49
- Nasdaq 0,75%20 885,65
- FTSE 1000,52%8 972,64
- Nikkei 2250,06%39 923,76
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%90,62
- OMX Baltic0,00%299,53
- OMX Riga0,27%890,79
- OMX Tallinn−0,11%2 061,27
- OMX Vilnius−0,1%1 206,33
- S&P 5000,54%6 297,36
- DOW 300,52%44 484,49
- Nasdaq 0,75%20 885,65
- FTSE 1000,52%8 972,64
- Nikkei 2250,06%39 923,76
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%90,62
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Raiemaht mõjutab metsa majandamist
Vaidlus selle üle, kas Eestis raiutakse metsa liiga vähe või liiga palju, ei oma vaid meelelahutuslikku või akadeemilist tähendust. Analüüsi järgi mängivad raiemahud üht olulisemat rolli metsa majandamise reeglite muutmiseks, kirjutab SA Keskkonnaõiguse Keskus juhatuse liige Siim Vahtrus.
Kirglikus debatis metsa raiemahtude optimaalsuse üle jagunevad arvamused laias laastus kaheks. Metsaomanikud ja metsatöösturid kipuvad arvama, et metsa võiks raiuda kas samapalju kui praegu või rohkemgi. Eestimaa Looduse Fondi eksperdid seevastu peavad eelmise aasta uuringule tuginedes juba praeguseid raiemahte liiga suureks.
SA Keskkonnaõiguse Keskuse poolt 2013. a suvel koostatud analüüs viimase 15 aasta muudatustest metsa majandamise reeglites näitas, et raiemahud on üks peamisi põhjusi nende reeglite muutmiseks. Metsa majandamise reeglitel ja piirangutel omakorda on otsene mõju metsade seisundile laiemalt.
See, kas tegelikud raiemahud on vastanud varem planeeritud mahtudele, on määranud näiteks seda, kui vanades metsades, kui suurtel lankidel ja milliste võtetega raieid teha tohib. 1990. aastate liigsuurte raiemahtude jm kuritarvituste tõttu muudeti metsa majandamise piiranguid kuni 2006. aastani rangemaks. Seejärel oluliselt langenud raiemahud tõid vastupidiselt kaasa piirangute järk-järgulise leevendamise. See on olnud läbivaks jooneks ka käesoleva aasta algul jõustunud seadusemuudatustes.
Olulisemad muudatused lubavad näiteks nüüd teha lage- ja turberaieid kogu metsaeraldise ulatuses, sõltumata selle suurusest. Varem oli lageraielangi maksimaalseks suuruseks seitse hektarit, turberaielangid võisid olla kuni kümne hektari suurused. Seega on mitmel pool oodata senisest suuremate raielankide teket. Valikraiet võis varem teha vaid üksikute puude raiumise teel, muudatuste kohaselt lubatakse valikraiet ka väikehäiludena ehk puid rühmiti raiuda.
Praegu kehtiva õiguse kohaselt võib turberaieid teha metsades, mis on saavutanud teatud nn küpsusvanuse. Juulist aga jõustub muudatus, mille kohaselt võib turberaieid teha ka nooremates, ent nn küpsusdiameetri saavutanud metsades.
Enimloetud
1
Tallinnas käib pinkide üle juba kriminaalasi
3
Omanikud võtsid ehitusfirmast 5 miljonit eurot dividendi
Viimased uudised
Nii Eesti kui Hispaania kinnisvara ABC
Nii Eesti kui Hispaania kinnisvara ABC
Fermi Energia: hea, kui asjad selgeks saavad
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Tallinnas käib pinkide üle juba kriminaalasi
Podcastid
Tallinnas käib pinkide üle juba kriminaalasi
Tagasi Äripäeva esilehele