Säästutoodete pakkumisel ei piisa lihtsalt klientide segmenteerimisest, vaid oluline on töötada välja tooted erinevatele inimtüüpidele. Säästmislahenduste kohta tehtud uuringust selgus, et inimeste hinnangutes ilmnesid erinevused mitte vanusest, rahvusest või kohustuste olemasolust, vaid pigem inimtüübist sõltuvalt, kirjutab Praxise majandusanalüütik Mari Rell.
Tugeva enesekontrollivõimega inimesed ei vaja märkamatuid säästmismeetmeid, nagu näiteks töötasust teatud osa suunamine otse säästukontole. Nad pigem valivad ja kontrollivad ise enda säästmisotsuseid. Impulsiivsematele inimestele sobiks aga, kui säästmisotsus ja ülekanne oleks tehtud juba enne sissetulekute igapäevaselt kasutatavale pangakontole jõudmist.
Huvitava aspektina paistis silma, et inimesed peavad end teistega võrreldes oluliselt vähem mõjutatavaks. Sageli hinnati, et pakutud lahendus sobib teistele paremini, aga mitte mulle. Lisaks on inimestel kalduvus asju edasi lükata, nii ka säästmisega alustamisel.
Suurt poolehoidu leidis meediakampaania säästmise populariseerimiseks. See on arusaadav, kuna ei nõua inimese enda panust – kampaaniat võib ju vaadata ja kuulata, kuid see ei sunni langetama kohe säästmisotsuseid. Vähe on neid, kes on teadvustanud, et nende tulevane pension moodustab varasemast sissetulekust vähem kui poole. Veel vähem on neid, kes mõistavad, et ka inflatsioonile alla jääv tootlus säästudelt on parem kui säästude puudumine.
Selliste mõttemallide muutmiseks sobiks säästmist toetavad virtuaalsed ja mängulisemad abivahendid, nagu näiteks kulusid näitlikustav rahaplaneerija või säästmiseesmärgi kalkulaator.
Säästmine tulevikuks kui mõtteviis vajab mõistlikult pakutud uudseid ja kindlale sihtgrupile suunatud lahendusi. Oluline on sotsiaalne toetus ning säästmise teema üleval hoidmine, et tasakaalustada ühiskonna survet tarbida.
Seotud lood
Täna esitletav Praxise uurimus Eesti inimeste säästmiskäitumisest julgustab enam koguma pikaajalisi sääste, soovitab teenusepakkujail tuua turule märkamatuid säästmismeetmeid ja pakkuda erapooletut finantsnõustamist.
Jeeni kurss kukkus dollarisse värske, 38 aasta madalaima tasemeni. Viimati kauples jeen nii nõrgal tasemel 1986. aastal. Riigis on alanud valuutakriis, mis on just praegu hoogu kogumas ning paneb valitsuse ja keskpanga väga raskete otsuste ette.
Enimloetud
1
Omanik: “Ei ole kantimine!”
4
Võttis dividendi 25 miljonit
6
Kuidas kollektiivne kujutlusvõime jalgpallis pankrotistus
Hetkel kuum
![Saneerimisnõustaja hinnangul on kinnitusvahendite hulgi- ja jaemüügiga tegelev Janere maksejõuetu ning ettevõtte tegevus viidi uue ettevõtte alla. Janere omaniku sõnul ei tegele ta mingi kantimisega.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=c6dcfcae-7d46-508f-b14c-f44602bef15f&width=3840&q=70)
Omanik: “Ei ole kantimine!”
![Soler & Palau esindaja Hilario Tome ja ETS NORDi juhatuse esimees Urmas Hiie.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=2bd8bfe9-ad4b-566f-abe6-5d2d84601360&width=3840&q=70)
“Meid on soovinud ära osta paljud ettevõtted”
![Napilt 17-aastaselt Hispaania koondises Euroopa meistriks tulnud Lamine Yamal Berliini olümpiastaadionil tiitlivõitu tähistamas.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=34f38a38-d679-549c-8cd6-2287caba1704&width=3840&q=70)
Kuidas kollektiivne kujutlusvõime jalgpallis pankrotistus
Tagasi Äripäeva esilehele