10-aastaste võlakirjade intressimäär jõudis 7,118%-ni täna hommikul, möödudes 7% märgist esimest korda alates märtsist.

Peaminister Antonis Samaras võitis laupäeval toimunud usaldushääletuse, teda toetasid kõik 155 konservatiividest ja sotsialistidest seadusandjat koalitsioonis. Ta organiseeris küsitluse sundimaks seaduseandjaid toetama oma plaani väljuda rahvusvahelisest toetusprogrammist enne planeeritud aega.

Kreeka loodab lahkuda abiprogrammist planeeritust varem ning rahuldada oma rahavajadus võlaturul, selle asemel, et toetuda “Troikale” ehk Euroopa Komisjonile, Euroopa Keskpangale ja IMF-le.

Riik oli üks esimesi Euroopas, mida globaalne majanduskriis 2008. aastal tabas ning riigi probleemide ulatus aitas kaasa eurotsooni kriisi laienemisele. Kreeka vajas rahvusvahelist abi, mida jagasid IMF ja Euroopa Liit 240 miljardi euro väärtuses ning abi vastu võttes pidi rakendama karme ja suuresti ebapopulaarseid kärpemeetmeid.

Nüüd aga loodab Kreeka programmist lahkuda varem kui esialgselt planeeritud 2016.aasta lõpus.

Kuigi väga vähesed investorid ostavad pikaajalisi Kreeka riigivõlakirju, nähakse 10-aastaseid võlakirju jätkuvalt investorite arvamusavalduse indikaatorina riigis.

Capital Economicsi Euroopa ökonomist Sarah Pemberton märkis, et Kreeka valitsus on suure surve all lahkumaks abiprogrammist juba varakult, kuna vasakpoolse, abiprogrammi vastase partei, Syriza, populaarsus on tõusuteel.

“Võttes arvesse Kreeka majanduslikku olukorda, on siiski vähetõenäoline, et riik suudab iseennast toetada,” sõnas ta, rõhutades, et Kreeka ei suuda turule tagasi tulla ilma oma võlgade finantseerimise kulusid kasvatamata.

“Majandusandmed viitavad sellele, et kolmas kvartal võib Kreeka jaoks olla esimene positiivse kasvuga kvartal, kuid see on väga haavatav positsioon ning iga negatiivne turu reaktsioon võib riigi majanduslangust pikendada,” märkis Pemberton.