- OMX Baltic0,1%317,31
- OMX Riga−0,17%960,99
- OMX Tallinn0,12%2 204,35
- OMX Vilnius0,07%1 493,8
- S&P 500−0,45%7 551,81
- DOW 30−1,21%51 461,9
- Nasdaq −0,01%25 978,42
- FTSE 1000,28%10 688,47
- Nikkei 2250,31%64 124,14
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,6
- OMX Baltic0,1%317,31
- OMX Riga−0,17%960,99
- OMX Tallinn0,12%2 204,35
- OMX Vilnius0,07%1 493,8
- S&P 500−0,45%7 551,81
- DOW 30−1,21%51 461,9
- Nasdaq −0,01%25 978,42
- FTSE 1000,28%10 688,47
- Nikkei 2250,31%64 124,14
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,6
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Põllumajanduse kolmas roheline revolutsioon
Samamoodi nagu infotehnoloogia on tunginud kõigisse eluvaldkondadesse, on see tunginud ka põllumajandusse, kus üle maailma kogub investorite tähelepanu järjest rohkem põllumajandustehnoloogia ehk agritech. Kuhu selles valdkonnas investeerida saaks?
Potentsiaali on selles sektoris palju ja põhimõte iseenesest on aastatuhandeid vana. Inimkond kasvab, üha rohkem suid vajab toitmist ning agritech'i ettevõtted, paljuski nagu põllupidajad aastatuhandeid tagasi, soovivad tehnoloogia abil saagikust suurendada ja toidu kasvatamist lihtsustada.
Loodetavasti hakkab ununema kuvand põllumajandusest kui lihtsalt traktoritega põllukündmisest. Investorid on igatahes seda meelt ja näevad, kuidas uus tehnoloogia võib tuua põllumajandussektoris suuri muutusi. Palju on räägitud, et põllumajandus muutub digitaalseks ning praegust perioodi kutsutakse tehnoloogiaringkondades kolmandaks roheliseks revolutsiooniks.
2015. aastal investeeriti Ameerika Ühendriikides põllumajandustehnoloogia idufirmadesse 4,6 miljardit dollarit, mis oli ligi kaks korda rohkem võrreldes 2014. aasta 2,36 miljardi dollariga.
Möödas on ajad, kui põllupidaja peab näiteks minema enda põldusid inspekteerima. Seda saavad nüüd teha droonid. Nende ja paljude teiste seadmete abil kuhjub andmete maht, mis tuleb muuta teadmisteks ja siin tulevad appi uued agritech'i ettevõtted. Paljudel juhtudel võivad vajalikud tehnoloogiad olla välja mõeldud teiste sektorite jaoks, kuid on leitud, et neid saab edukalt kasutada ka põllumajanduses.
Üks võimalus peitub idufirmades
Nagu juba mainitud, siis toitmist vajavate suude hulk kasvab iga aastaga ja toidukasvatamises tehnoloogia abil turu võitmine on väga atraktiivne võimalus investoritele. Agritech on väga lai sektor, mis hõlmab enda alla andmete kogumist sensoritelt ja seadmetelt, andmete analüüsi platvorme, tehisintellekti ja masinõpet, robootikat ja automatiseerimist ning kõiksugu uusi harusid, mis pole veel laialt levinudki (näiteks kosmoses või Marsil taimede kasvatamine).
Huvitaval kombel on see tehnoloogiline revolutsioon lõpuks üles äratanud ka suured ja vanad põllumajandusfirmad, kes on mõistnud, et viimane aeg on rongi peale hüpata. Paljud sellised ettevõtted on loonud enda riskikapitalifonde ja investeerimisharusid, et koguda teadmisi ja osta üle ettevõtteid, kel on potentsiaali millekski suureks.
Üks selliseid ettevõtteid on Skype’i ja Playtechi Eesti endiste töötajate 2011. aastal asutatud VitalFields, mis oma pakutava tehnoloogiaga soovib muuta põllumajandusettevõtete juhtimist efektiivsemaks ja täielikult paberivabaks. Eduka idufirma ostis maailma üks suuremaid põllumajandusfirmasid Monsanto tütarfirma The Climate Corporation kaudu. Varem oli Monsanto ühe oma investeerimisharu kaudu investeerinud koos SmartCapiga VitalFieldsi 1,1 miljonit eurot.
Idufirmad on mõistagi üks, suhteliselt riskantne, aga ka raskesti ligipääsetav viis investeerida agritech'i. Märksa odavam ja kiirem võimalus on investeerida läbi avaliku turu ehk börsi. Agritech on börsidel veel üsna lapsekingades ning erinevalt biotehnoloogiast pole palju uusi ja tarmukaid ettevõtteid, millesse panustada.
Õnneks investeerivad suuremad tegijad nagu Monsanto ja Syngenta üsna agressiivselt uutesse tehnoloogiatesse ja ettevõtetesse, nii et kaudselt saab investor sellest revolutsioonist ikkagi osa.
Spetsialiseerunud fonde ei ole
Hetkel kuum
Teine võimalus on minna fondide teed. Maailmas just ülearu palju selliseid fonde ei ole, kuid mõningaid ikka leidub. Börsil kaubeldavatest fondidest (ETF) on olemas Global X Fertilizers/Potash ETF, IQ Global Agribusiness Small Cap ETF, Market Vectors Agribusiness ETF või PowerShares Global Agriculture Portfolio.
Paraku panustavad need ikkagi põllumajandussektorile tervikuna ja mul ei õnnestunud leida ühtegi konkreetset fondi, mis investeeriks agritech'i. Erinevates riikides on saadaval erinevad agritehnoloogia fondid, kuid tavalisel eesti investoril on väga keeruline neile ligi pääseda.
Kel on soovi laiemalt põllumajandusse panustada, siis peale nimetatud ettevõtete ja fondide on võimalus osta ka Eestiga seotud Trigon Agri aktsiaid Stockholmi börsilt. Firma tegutseb Venemaal ja Ukrainas, kuid juhtimine toimub Eestist. Seda plaani tasuks aga hoolikalt kaaluda, sest firma aktsia on alates eelmise aasta kevadest olnud masendavas languses.
Põllumajanduses on huvitavad ajad praegu käsil ja sektor on samasuguses muutuses nagu paljud teised meedias palju kõlapinda leidvad elualad. Agritech'i ettevõtete hulgast võib välja kasvada väga suuri ja olulisi ettevõtteid. Kui just Monsanto või keegi muu neid enne ära ei osta.
Hetkel kuum
Urmas Paet: “Praegu on olukord selline, et kurjategijad võidavad igal juhul”
TTJA menetlus tuvastas rikkumised
Kohtunik: hagi on hästi mahukas ja hõre, nõue väga suur
Podcastid
Enimloetud
Viimased uudised
Urmas Paet: “Praegu on olukord selline, et kurjategijad võidavad igal juhul”
Tagasi Äripäeva esilehele