"Tallinki teine kvartal oli mega"

„Kui esimene kvartal oli tagasihoidlik, siis teine kvartal mega,“ rõõmustas riigikogu majanduskomisjoni aseesimees, 28 400 Tallinki aktsiat omav väikeinvestor Toomas Kivimägi. Kõige rohkem meeldis Kivimäele Tallinki kasumimarginaalide kasv. „Puhaskasumi marginaal kasvas 4 protsendilt 6,9 protsendile. Ehk kui müügitulu kasv oli ootuspärane 6 protsenti, siis kulumieelne ärikasum (EBITDA) kasvas samal ajal 35,1 protsenti,“ selgitas ta.

Positiivset üllatust jagas ka Kivimägi kolleeg, samuti riigikokku kuuluv ja 63 000 Tallinki aktsiat omav Aivar Sõerd. „Igal juhul on Tallinki tulemused üle ootuste, seda nii käibe kui kasumi kasvu poolest,“ märkis ta. Täpsemalt viitas Sõerd Tallinki teise kvartali 259,9 miljoni euro suurusele käibele, mis on võrreldes aasta varasemaga 6 protsendi võrra kerkinud. Samuti kasvas laevafirma puhaskasum aasta varasemaga võrreldes märkimisväärsed 83,2 protsenti, ulatudes 17,9 miljoni euroni.

Tallinki aktsia reageeris tulemustele 2,7protsendilise tõusuga, makstes neljapäevae börsipäeva lõpuks 1,14 eurot.

Ühe edu põhjusena näevad nii Kivimägi kui Sõerd väga hästi kontrollitud kulusid. „Tööga seoses õnnestus tutvuda Megastariga lähemalt: see on äärmiselt muljetavaldav, kuidas laevameeskond iga kokkuhoitud kütusekilogrammi nimel vaeva näeb ja panustab,“ rääkis Kivimägi. „Nii motiveeritud meeskonda ei kohta tihti.“

Ka LHV vanemanalüütik Sander Danil tõi välja Tallinki suutlikkuse kasutada oma laevastiku efektiivselt optimaalsete kütusekulude juures. „Kindlasti aitab sellele kaasa uue LNG-laeva olemasolu,“ märkis ta.

„Plusspoolele tuleb arvestada ka intressikulude vähenemine,“ leidis Sõerd. Börsiteate järgi vähenesid Tallinki intressikulud teises kvartalis 1,7 miljoni euro võrra ning valuuta- ja intressi tuletisinstrumentide ümberhindlusest saadi 0,3 miljoni euro võrra väiksem finantskulu. Kokku vähenes teise kvartali finantskulu aga 1,4 miljoni euro võrra.

Danili sõnul olid aga Tallinki tugevad tulemused ootuspärased. Kasvu oodati peamiselt seetõttu, et laevafirma korraldas detsembris ümber mitmeid liine, mis kajastusid nüüd ka börsiettevõtte käibes ja tegevuskasumis. „Kasvu veab suuresti reisijate hulga suurenemine 6,8 protsendi võrra, samas kui kaubaveomaht kerkis 8,8 protsendi võrra,“ selgitas Danil. „Seetõttu on ka üldine käibe kasv ilusti vastavuses meie ootustega,“ märkis ekspert ja lisas, et LHV ootas laevaettevõttelt 260,1 miljoni euro suurust teise kvartali käivet.

Kõige kiirem veomahtude kasv tuli Tallinkile Rootsi ja Läti vaheliselt liinilt, kus käive kasvas võrreldes eelmise aasta teise kvartaliga 55,7 protsenti. Müügitulude suurenemine on seotud laevafirma otsusega panna Riia ja Stockholmi vahet sõitma ka reisiparvlaev Romantika. Aasta tagasi opereeris liinil vaid üks alus.

Lisaks aitas laevafirmal veomahte suurendada Megastari liiniletulek jaanuari lõpus. „Eesti ja Soome vaheliselt liinilt saadav käive kasvas 3 protsenti, seda hoolimata faktist, et liinil opereerib varasemaga võrreldes üks kruiisilaev vähem,“ ütles Danil.

Segmentide lõikes kasvas nii pardamüügilt, kaubaveost kui piletitulust saadav käive. Seda vastavalt 5,8; 11,3 ja 6,9 protsenti. „Absoluutarvudes oli käibe vedajaks siiski pardamüük,“ nentis Danil.

Kivimägi tõi positiivsete tulemuste ning optimismi taustal välja ka selle, et teise kvartali tulemused ei kajasta veel Tallinki konkurendi Viking Line'i jõulise laienemise mõjusid Tallinna–Helsingi liinil. „See mõju on kahtlemata olemas ning seda kinnitab ka juuli reisijate hulk,“ selgitas ta.

Ka Danili sõnul peab Tallink Viking Line’i tegevusega arvestama. „Tihenenud konkurents on kindlasti üks negatiivsetest faktoritest, millel Tallinkist rääkides silma peal hoiame,“ märkis ta. „Vikingi lisalaev FSTR võib mõjutada Tallinna–Helsingi liinilt saadud pardamüügi tulusid,“ arvas Danil.

Danili arvates võib laevaettevõtet ning selle piletitulusid ja pardamüüki negatiivselt mõjutada ka üha tõusev alkoholiaktsiis Eestis.

Hoolimata Tallinkit negatiivselt mõjutada võivatest teguritest on LHV ootused laevaettevõtte suhtes jätkuvalt kõrged. „Me ei plaani oma ennustustes märkimisväärseid muudatusi,“ sõnas Danil. „Praeguses olukorras hindame ettevõtte õiglase väärtuse vahemikuks 1-1,1 eurot,“ lõpetas ekspert.

Kivimägi on aga Tallinki tuleviku suhtes veelgi optimistlikum, lootes, et Tallinki meeskonna tegevus kompenseerib negatiivsest tuleneva võimaliku miinuse kuhjaga. „Tallink on tugev, ent muutub veelgi tugevamaks, Megastar on „jackpot“,“ oli ta veendunud. „Ma ei üllatuks kui nelja kuu pärast kaupleb Tallink hinnavahemikus 1,2-1,3 eurot – kui viimaste nädalate pea 20protsendiline hinnatõus tugines suuresti kuulujuttudele, siis teise kvartali tulemused õigustavad tänast hinda igati.“

„Positiivsed arengud jätkuvad,“ oli ka Sõerd lootusrikas.