Tallinki juht Nõgene: tööd on teha palju

„AS Tallink Grupp esimese kvartali tulemused olid kahjumi vähenemise kontekstis, võrdluses eelmise aastaga, mõnevõrra paremad, kuid arusaadavalt on vaja teha palju tööd, et tulemused oleks paremad tulevikus. Tallinki ärimudelis tuleb aga alati silmas pidada sesoonsuse mõju ärile tervikuna,” kommenteeris Nõgene ja tõi positiivse arenguna esile kasvanud kaubaveo.

Nõgene ütles, et Tallink kavatseb kindlasti edasi areneda. “Selle väikeseks kinnituseks olgu kas või tänase kvartaliaruandega kaasnenud muudatus tuleviku dividendipoliitikas, kus tõstmine dividendide miinimummäära vähemalt 3 eurosendile.” Nõgene märkis, et selle nimel töötatakse, et Tallink oleks stabiilne dividendimaksja ja dividendimäär oleks ajas suurenev.

Kõrghooajast (juuni-august) prognoosib juhtkond mullusest paremat tulemust, mida toetab läinud aastast suurem broneeringute hulk.

Seevastu Eesti-Soome, Eesti-Rootsi ning Läti-Rootsi liinil kasvas reisijate arv vastavalt 1,3 protsendi, 5,7 protsendi ning 16,8 protsendi võrra. Eesti-Rootsi ning Läti rootsi liinil on Tallink ka ainus igapäevaste reisijate ning kaubaveo teenuse pakkuja.

Eesti-Soome liinil vähendas konkurents piletihindu ning saadav piletitulu vähenes ligi 1 protsendi võrra 72,3 miljoni euroni. Liini üldtulem kasvas 7 protsenti ning teenis kulumieelselt 8,6 miljonit eurot kasumit.

Eesti-Rootsi ning Läti-Rootsi liinil kasvas müügitulu vastavalt 6,2 ja 24 protsenti, kuid liinid lõpetasid kvartali vastavalt 1,8 ning 4,1 miljoni eurose kahjumiga.

Kaubavedu suurenes

Kui reisijate arv kahanes esimeses kvartalis mullusega võrreldes poole protsendi võrra, siis kaubaveoühikute maht suurenes 8,2 protsendi jagu. Kaubaveod kasvasid kõigil liinidel peale Soome-Rootsi, kus üks neljast laevast oli 68 päeva hoolduses.

Kõige kiiremat kasvu näitas väikseima osakaaluga Läti-Rootsi suund 62,6 protsendiga, suurima veomahuga Eesti-Soome suunal kasvasid kaubaühikud ligi 13 protsendi jagu.

Reisijate hulga kerge vähenemine tõi kaasa müügitulu languse ka laevade ja maismaa restoranides ning kauplustes. Mulluse 107,8 miljoni euro asemel müüdi 105,1 miljoni euro eest, mis on 2,5 protsendine langus mullusega võrreldes.

Prahtimise (laeva rent mingi lasti veoks koos prahikirja sõlmimisega) ja sellega seotud tulud vähenesid 2,8 miljoni euro võrra, ehk mullusega võrreldes ligi 60 protsenti. Detsembris müüdi kaks Superfast laeva, seega oli ka vähem laevu, mida prahtida.

Võlg väheneb pikkamööda

Tallinki varade amortisatsioonikulu vähenes esimeses kvartalis mullusega võrreldes 1,4 euro võrra ja oli 19,4 miljonit eurot. Kogu amortisatsioonikulu vähenes mullusega võrreldes lõppenud aasta detsembris müüdud laevade tõttu.

Kontserni auditeerimata puhaskahjum oli esimeses kvartalis 19,6 miljonit eurot, ehk 0,029 eurot aktsia kohta. Mullu oli puhaskahjumiks 20,3 miljonit eurot, mis teeb 0,030 eurot aktsia kohta. Netovõlg suurenes esimeses kvartalis 8,9 miljoni euro võrra 480,9 miljoni euroni.

Ettevõtte juhatus teeb 2018. aastal toimuvale korralisele üldkoosolekule ettepaneku jaotada 2017. majandusaasta puhaskasumi arvelt dividende summas 0,03 eurot aktsia kohta.