Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tallinki juht Nõgene: tööd on teha palju

Kuigi Tallinkiga reisinute hulk ja kaubavedu suurenesid esimeses kvartalis, viis laevaremont Soome-Rootsi liinil ja laevade väiksem rentimine käibe langusesse. Puhaskahjum kujunes aga mullusest väiksemaks. Vaevalt mõni nädal Tallinkit juhtinud Paavo Nõgene tunnistas, et tulemuste parandamiseks on veel palju tööd teha.

„AS Tallink Grupp esimese kvartali tulemused olid kahjumi vähenemise kontekstis, võrdluses eelmise aastaga, mõnevõrra paremad, kuid arusaadavalt on vaja teha palju tööd, et tulemused oleks paremad tulevikus. Tallinki ärimudelis tuleb aga alati silmas pidada sesoonsuse mõju ärile tervikuna,” kommenteeris Nõgene ja tõi positiivse arenguna esile kasvanud kaubaveo.

Nõgene ütles, et Tallink kavatseb kindlasti edasi areneda. “Selle väikeseks kinnituseks olgu kas või tänase kvartaliaruandega kaasnenud muudatus tuleviku dividendipoliitikas, kus tõstmine dividendide miinimummäära vähemalt 3 eurosendile.” Nõgene märkis, et selle nimel töötatakse, et Tallink oleks stabiilne dividendimaksja ja dividendimäär oleks ajas suurenev.

Kõrghooajast (juuni-august) prognoosib juhtkond mullusest paremat tulemust, mida toetab läinud aastast suurem broneeringute hulk.

Madalhooajal langes Tallink Grupi esimese kvartali käive mullusega võrreldes 3,9 protsenti, jõudes 184,2 miljoni euroni. Kulumieelne ärikasum (EBITDA) langes üle 20 protsendi 4,2 miljoni euro peale, puhaskahjum kujunes mullusest üle kolme protsendi võrra väiksemaks, 19,6 miljoni euroni.

Aktsionär end häirida ei lase

Aktsia algustas börsipäeva miinuses ning lõpetas börsi sulgudes 1,4 protsendise langusega. Peale "strateegiliste valikute otsingu" lõppu märtsis on aktsia 1,25 eurose hinna pealt langenud 1,065 euroni.

Aktsionär Aivar Nõu tulemustest üllatust ei oodanud ega leidnud. „Pigem stabiilne äri, mis kasvab tänu kaubavahetusele ja rahva liikumisele. Mida see Tallink uut saab pakkuda, ta niigi nii paljudesse kohtadesse investeerinud,“ ei lasknud aktsionär end käibe kergest langusest häirida.

Küll aga võib muutusi oodata uuelt juhilt, Paavo Nõgenelt, kes astus ametisse mai alguses. „Seda enam, et uus juhatuse esimees peaks olema värskete ideedega, kuid pole jõudnud end veel kehtestada,“ kommenteeris Nõu.

Soome-Rootsi liin langetas reisijatenumbrit

Reisijate hulk vähenes kontsernil mullusega võrreldes poole protsendi võrra. Languse põhjuseks oli neljast liini teenindavast laevast ühe - Baltic Princessi - remonditööd Soome-Rootsi liinil, kus veetakse üle poole kontserni reisijatest. Reisijate hulk vähenes liinil 9,9 protsendi võrra, mis tõi kaasa ka müügitulu üle 9 protsendise languse 62,7 miljoni euroni.

Seevastu Eesti-Soome, Eesti-Rootsi ning Läti-Rootsi liinil kasvas reisijate arv vastavalt 1,3 protsendi, 5,7 protsendi ning 16,8 protsendi võrra. Eesti-Rootsi ning Läti rootsi liinil on Tallink ka ainus igapäevaste reisijate ning kaubaveo teenuse pakkuja.

Eesti-Soome liinil vähendas konkurents piletihindu ning saadav piletitulu vähenes ligi 1 protsendi võrra 72,3 miljoni euroni. Liini üldtulem kasvas 7 protsenti ning teenis kulumieelselt 8,6 miljonit eurot kasumit.

Eesti-Rootsi ning Läti-Rootsi liinil kasvas müügitulu vastavalt 6,2 ja 24 protsenti, kuid liinid lõpetasid kvartali vastavalt 1,8 ning 4,1 miljoni eurose kahjumiga.

Kaubavedu suurenes

Kui reisijate arv kahanes esimeses kvartalis mullusega võrreldes poole protsendi võrra, siis kaubaveoühikute maht suurenes 8,2 protsendi jagu. Kaubaveod kasvasid kõigil liinidel peale Soome-Rootsi, kus üks neljast laevast oli 68 päeva hoolduses.

Kõige kiiremat kasvu näitas väikseima osakaaluga Läti-Rootsi suund 62,6 protsendiga, suurima veomahuga Eesti-Soome suunal kasvasid kaubaühikud ligi 13 protsendi jagu.

Reisijate hulga kerge vähenemine tõi kaasa müügitulu languse ka laevade ja maismaa restoranides ning kauplustes. Mulluse 107,8 miljoni euro asemel müüdi 105,1 miljoni euro eest, mis on 2,5 protsendine langus mullusega võrreldes.

Prahtimise (laeva rent mingi lasti veoks koos prahikirja sõlmimisega) ja sellega seotud tulud vähenesid 2,8 miljoni euro võrra, ehk mullusega võrreldes ligi 60 protsenti. Detsembris müüdi kaks Superfast laeva, seega oli ka vähem laevu, mida prahtida.

Võlg väheneb pikkamööda

Tallinki varade amortisatsioonikulu vähenes esimeses kvartalis mullusega võrreldes 1,4 euro võrra ja oli 19,4 miljonit eurot. Kogu amortisatsioonikulu vähenes mullusega võrreldes lõppenud aasta detsembris müüdud laevade tõttu.

Kontserni auditeerimata puhaskahjum oli esimeses kvartalis 19,6 miljonit eurot, ehk 0,029 eurot aktsia kohta. Mullu oli puhaskahjumiks 20,3 miljonit eurot, mis teeb 0,030 eurot aktsia kohta. Netovõlg suurenes esimeses kvartalis 8,9 miljoni euro võrra 480,9 miljoni euroni.

Ettevõtte juhatus teeb 2018. aastal toimuvale korralisele üldkoosolekule ettepaneku jaotada 2017. majandusaasta puhaskasumi arvelt dividende summas 0,03 eurot aktsia kohta.

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.