Kristi Saare viis investeerimisõppetundi

„Ei pea ise päris kõiki ämbreid läbi kolistama,“ sõnas ta. „Samas kõiki vigu ka vältida ei saa,“ lisas Saare. Väikeinvestor andis ülevaate enda 2012. aastal alanud investeerimisteekonna suurimatest vigadest ning jagas soovitusi, kuidas neid vältida.

„Kõik minu kõige halvemad investeerimisotsused on tehtud siis, kui on tulnud hirm, et äkki ma jään heast võimalusest ilma,“ viitas Saare sellele, et kiirustamine ja ahnus on emotsioonid, mis kutsuvad esile vigade tegemist. „Investeerimisvõimalused on nagu trammid – kui üks sõidab ära, siis tuleb järgmine,“ rääkis ta oma kogemusest.

Saare sõnul jääb tema investeerimisperioodi algusaegadesse olukordi, kus ta on pidanud hiljem mõtlema, kuidas nii halba investeeringut või otsust on üldse võimalik teha. „Minu kõige halvem investeering on hetkel oma väärtusest kaotanud 82 protsenti,“ tõdes Saare. „Hoian seda enda portfellis, et endale ikka ja jälle meelde tuletada, kui valesti miski võib minna.“

Saare sõnul tulebki riskid alati hoolikalt läbi kaaluda. „Olen enda jaoks pannud paika, kui palju olen nõus ühte investeeringusse panustama ning kuidas riske maandada,“ selgitas ta. „Kui ma tahan neid reegleid rikkuda, luban seda endale vaid siis, kui raha ei tule olemasolevast portfellist, vaid suudan selle investeeringu vahendid endale eraldiseisvalt teenida – kui soov on nii suur, siis tuleb see raha ka kusagilt mujalt leida ning investeeringu nimel pingutada.“

Üks viga, mida alustavad investorid Saare hinnangul liiga sageli teevad, on oma investeerimiskonto alatine jälgimine. „Kui turul on hea seis, siis muidugi on toimuvat rõõm vaadata, kuid halval ajal võib see osutuda halvaks harjumuseks,“ nentis Saare.

Investeerimiskontole pidevalt sisselogimise asemel soovitab Saare keskenduda aktiivse tulu abil portfelli mahu suurendamisele. „See, mida suudad aktiivse tulu kaudu portfelli juurde teenida, on oluliselt suurema mõjuga, kui istuda arvuti taga ja erinevaid tootluse kasvatamise strateegiaid välja mõelda, vähemalt esimesel 5-6 aastal,“ rõhutas Saare. „Logisin ka ise oma kontodele alguses liiga tihti, kuid ühel hetkel sain aru, et kuigi tootlus on oluline, siis kasvufaasis portfelli puhul kaalub optimeerimisele kuluv ajakulu üles mõju, mil reaalselt paneksid portfelli raha juurde.“

„Investeeringud kasvavad niikuinii,“ alustas Saare neljanda õppetunniga. Tema hinnangul ei suuda inimesed aga kasvu ära oodata ning muutuvad kärsituks. „Kui vaatame seda, mis toimub lühikeses plaanis, tahame näha ilusaid kasvunumbreid liiga kiirelt - me ei mõtle sellele, mis 5-10 aasta pärast portfellis võiks toimuda,“ kirjeldas ta ühte levinud viga.

Kõige suurema mõjuga Saare investeerimisteekonnale on olnud aga mõttekaaslaste leidmine. „Alati on hea, kui saad rääkida inimestega, kes on samadest teemadest huvitatud,“ märkis Saare. „Kui investeerimisega alustasin, vaadati mind kahtlase pilguga, et Rootsi pankurid võtavad nagunii kogu su raha ära ja selliselt on motivatsioonikadu lihtne tekkima,“ kirjeldas Saare oma teekonna algust. Seejärel nägi ta aga vaeva, et leida sarnaste mõtetega inimesi.

„Hakkasin kohe alguses blogi kirjutama – me teame, et kui internetis küsida, siis sulle keegi vastata ei viitsi, aga kui postitad, tullakse ikka ütlema, mis sa kõik valesti teed,“ viitas ta sellele, et nii on võimalik saada ka teisi arvamusi.