Tanel Padar: see on nagu investeerimismatš!

„Suure hurraaga märkisin, oli väga hea meel, et ma seda tegin, aga siis hakkasin kuulama oma südame häält ja teisi sõpradest investoreid. Otsustasin, et hetkel vaatan pealt, mis toimub,“ rääkis Padar intervjuus Äripäeva sõsarlehele Delovõje Vedomosti enne oma esinemist sel nädalavahetusel toimuval Investeerimisfestivalil. Padar usub, et alustaval investoril on mõistlik kätt proovida igal pool natukene ning aru saada, mis õige on. Nii on ta kogunud omajagu häid õppetunde.

„Ma võtan hästi tasa ja targu. Nii ei tee, et oma maise vara maha müüks ja pimesi ostaks mõne ettevõtte aktsiaid. Mul on mitme erineva ettevõtte aktsiad,“ selgitas ta.

Viimastel aastate parim investeering on ilmselt enamiku jaoks olnud LHV. Ma üritan seda positsiooni aeg-ajalt ka suurendada, kui võimalus tekib. Aktsiatesse investeerimine on passiivne tegevus, tahaks ikka nii, et veri ka natukene vemmeldaks – aga olin kunagi pokkerimängija ja tean täpselt, milline ma olin, kui hasarti ma läksin ja kui lolle otsuseid ma tegin. Õnneks on hea, et mul on pokkerimängu kogemus olemas, loodan, et teen tänu sellele targemaid otsuseid.

Ei tegele, jah. Kuna kõik turniirid toimusid nädalavahetusel ehk ühest päevast kandus edasi, siis oli tobe minna poole turniiri pealt kontserti andma ja pärast tagasi tulles näha, et stack’i (žetoonide virn) ei ole laua peal. Seetõttu jäi katki.

Jah, pigem Eesti, kuigi uurin tasa ja targu ning loen blogidest, mida teised investorid teevad. Pigem olen õpipoiss. Üritan ka noorematele kolleegidele investeerimismaailma tutvustada ning huvi süstida. Kes see enam tahab meid vaadata, kui peame pensionipõlves laval pilli mängima oma nukra näoga, teades, et pension on juba ammu läbi, aga nüüd tuleb üks kontsert veel anda, et korteriüüri ära maksta. Tuleks varakult hakata selle peale mõtlema, siis kui tervis hea, käed-jalad terved. Mida varem pihta hakata, seda parem. Kindlasti oleks võinud ka ise varem pihta hakata, aga kunagi pole hilja alustada.

Tegelikult ei ole. See on halb. Üritan elus lähtuda sisetundest ja kuulata südant – kui süda hakkab imelikku signaali andma, siis järelikult tegelen vale asjaga. Kõige suurem viga, mida investeerimises teha saab, ja mis on ka mul suur oht teha, on see, et kaob ära ratsionaalne mõtlemine. Tuleks enda jaoks paika panna, millal on müügikoht, kuhumaani kannatab stressi ja kusmaal tuleks vabaneda põhja minemast investeeringust. Sa elad kogu aeg kaasa, nagu vaataks investeerimismatši. Ma olen alati jalgpallimatšis selle meeskonna poolt, kes taha jääb, kellele värav ära lüüakse, sest nemad hakkavad taga ajama. Mul on tihtipeale ka mingite aktsiatega niimoodi: tunned, et neil võiks paremini minna ja elad neile kaasa, aga võib-olla oleks mõistlik positsioonist vabaneda.

EstateGuru ja Crowdestate. Olen üritanud nii palju kui võimalik eraisiku kontosid teha ettevõtte kontodeks. Lihtsam on hallata. Aktsiad on praegu ainuke asi, kus ma investeerin eraisikuna.

Õpin idufirmandust EBSis ja nad kutsusid mind ka laua taha, kui nad seda ettevõtted lõid. See tundus väga huvitav projekt. Oli hea näha algusest peale, kuidas start-up’indust tehakse. Tänase päevani usun sellesse. Tuleb juurutada inimestesse usku uutesse asjadesse ja võimalustusse. Tiim on neil tugev ja usun, et suudavad ägeda asja käima jooksta. Sealt on võib-olla mingisugune pisike nüanss veel puudu, et see võiks muutusi tuua.