Restoranitest: joogikaart on sama põnev kui krimka

Pearoogadest tegime valiku taimse roa, röstitud lillkapsa kasuks ega pidanud pettuma. Kapsas on sellel sügisel pugenud vegeroana nii mõnegi restorani menüüsse. Enamasti on tegemist lillkapsaga, mõnikord üritatakse praadida-grillida ka tavalist peakapsast, aga nii head tulemust kui Tabacis pole seni kapsagurmee alal veel keegi saavutanud. Mõõdukalt krõmpsuks jäetud, kuid siiski korralikult küpsetatud lillkapsast täiendas trühvliga maitsestatud lillkapsakreem, röstitud sarapuupähklid ja marineeritud porgandiribad. Kõik kokku oli väga maitsev ja tänu kreemile ning pähklitele ka toitev. Pearoogadeks pakutakse veel kohakala ja vasika välisfileed, nii et midagi ka neile, kelle jaoks elu liha-kalata pole täiuslik.

Desserdiks valisime pošeeritud viigimarjad soolaka pistaatsiajäätise ja rosinasiirupiga, kuid erilist elamust see ei pakkunud. Alkoholita kannatusvilja sour sobis eine lõpetuseks märksa paremini.

Ainult ilma kokteilikõrreta jääkuubikuid täis klaasist kokteili rüüpamine ei sobinud mulle kuidagi. Plasti, sh ka joogikõrsi ma muidugi ei armasta. Loobun isegi kauplustes pakutavatest kotikestest ja kasutan olemasolevaid seni, kuni nad mu oste juba poepõrandale poetama hakkavad. Ja muidugi süüdistan plastiuputust nii ülemaailmses soojenemises kui ka kõikides muudeski saastepattudes. Suhteliselt harva kokteilijoojana pole ma siiski veel harjunud oma ökokõrt kaasas kandma, mistõttu kokteilimõnud on viimasel ajal jäänud poolikuks.