Heidi Vihma

Itaaliat armastatakse. Asugu ta kas või Ülemiste Citys, ikka leitakse üles. Pitsa-pastakoht Pomo on lõuna ajal rahvast tungil täis. Õhtusöögiks aga ei tasu sinna minna või kui, siis ainult varajasele – kell seitse, kui Ülemiste Citys elu välja sureb, pannakse see kinni.

Odeon on ühekorraga baar, restoran ja kaasaegne klubi. Tallinnas boheemlaste linnajao südames asuvale kohale sobivalt kulgevad nii sisekujundus kui ka köök ja söök mööda uusi radu.

Kakumäe sadam tundub olevat kerkinud otsekui muinasjutus merevahust ja kividest. Veel natuke aega tagasi polnud seal midagi, nüüd aga uhke sadamahoone ja veelgi uhkem restoran Puri.

Raskepärase nime ja väheaktraktiivse fassaadi tagant leiab Tartus Küüni tänaval mõnusalt kerges Prantsuse stiilis söögikoha. Prantslaslik on see mitte ainult vaimult, vaid ka mateerialt: isegi jahu, millest tehakse baguette’e, tuleb Prantsusmaalt.

Tõenäoliselt pole Eestis ükski restoran saanud võimsama reklaamikampaania kui Fotografiska. Kuigi tähelepanu tõmmati eelkõige fotokunstikeskusele, sai restoranist suve gastronoomiline tippsündmus.

Tänavatoidurestoran Kolm Tilli, mis tagasihoidlikult Tartu Aparaaditehase hoovi taganurka hoiab, on tihti kogu sealsest kirjust söögikohavalikust see, kus rahvast kõige rohkem. Tänavatoit ruulib.

Tartu Karlova linnaosa on saanud oma esindusrestorani, millel nimeks Jakobi Jalats. See esindab nii sealsete elanike oskust elu nautida, huumorit kui ka head maitset.

Pärnu Pastoraadi valisin lõunakohaks mitte nende varjulise terrassi ega isegi mitte menüü pärast, vaid kaunite riidest salvrättide pärast, mille sarnaseid polnud ühelgi teisel Pärnu südalinna kohviku- ega restoraniterrassil.

Pärnu Vehvermentsi menüü keerleb ümber eriliste väikeste lameleibade või -saiade ehk tostada’de. Sestap nimigi Vehverments Bar & Tostadas. Vehvermentsis tehakse kõike natuke omamoodi.

Kes teab Pärnu Rüütli tänava bussijaamapoolses otsas asuvat punastest kividest nurgamaja, teab ka VoVat. Seal on süüa-juua pakutud juba mäletamata ajast saadik. Viimased 25 aastat asus seal Georgi pubi.

Arhitektuuriloolased peavad Pärnu Rannahotelli Eesti funktsionalistliku arhitektuuri pärliks. Gurmaanina on mul põhjust pärliks pidada ka selle restorani. Seda nii sisult ehk toidult kui ka vormilt ehk atmosfäärilt ja teeninduselt.

Tartu vanalinna parimale tänavanurgale on tekkinud isevärki söögikoht Kampus. Eklektiline ja omanäoline toidukoht, kus saavad kokku gurmee-burgerid, trendikas poke bowl, baar ja restoranivääriline à la carte-menüü.

Vaatamata meie ligi 4000 kilomeetri pikkusele rannajoonele on päikeseloojangurestorane meil vaid üksikuid. Võsu Wöse on nende hulgas üks uuemaid.

O on aus, ehe, lopsakas ja peaaegu alati avatud. See tähendab, et seal saab kõhu täis mitte ainult südasuvel ja mitte ainult nädalalõputi, vaid ka esmaspäeval, kui nii mõnigi nooblim koht uksed kinni hoiab.

Külarestoran toob kujutlusse burgeri, friikartulid ja parimal juhul kohalikust kapsast tehtud supi. Käsmus pakutakse aga bisque’i ja külmsuitsulõhet juustukoogiga.

Umami on jätnud oma õunaaia ja valge villa ning kolinud mere äärde. Suveks on ta end sisse seadnud Klausi juures. Täpsemalt samas kohas, kus pikka aega tegutses kohvik nimega Klaus.

Ühe u-ga Ragu on kahtlemata hõrgum kui kahe u-ga Raguu. Eriti kui see üksik u on veel kriipsuga nagu Liivalaia tänava Ragú. Kui söögikoht võtab nimeks Raguu asemel Ragú, võib arvata, et ambitsioone jätkub enamaks kui kapsasupiks-karbonaadiks.

Viie aastaga on Bliss Mustamäe-Kristiine piirkonnas tõestanud oma vajalikkust mitte ainult taimetoitlastele, vaid ka ümbruskonna kontoritöötajatele. Hiljuti laienesid nad kesklinna Solarise keskusesse.

Elu viskab vimkasid. Kunagise Kawe keldri, nõukogude julgeolekuinstitutsiooni kinnipidamisasutuse kohale rajatud hoones kunagist ehitist meenutama jäetud ajaloolise fassaadi taga asub nüüd restoran Tsaar.

Kümmekond aastat tagasi lendas kohvik Komeet tõelise komeedina Tallinna gastronoomiataevasse. Tõi kaasa uusi tuuli, pani endast rääkima, aga erinevalt päris-komeedist ei kustunud, vaid särab siiani.

Restorani 180 kraadi teeb eriliseks asjaolu, et tegemist on koka- ja toidukeskse söögikohaga. Mitte restoran 180 kraadi avatud köögiga, vaid pigem köök, mille lisanduseks söögisaal.

Tallinna uhiuue kaubanduskeskuse T1 Mall söögikohtade kogum kannab nime Taste of Tallinn ehk TOT. Kogumisse kuulub 32 söögikohta, nendega tutvumist alustasin neljanda korruse restoranist Pelm.

Terase tänava Lucca Enotecast sai mõni aeg tagasi restoran Radio. Paremat nime on raske ette kujutada – restoran asub Tallinna raadiomajast enam-vähem täpselt 300 meetri kaugusel.

Vaimutemplis saab taas keha kosutada: Estonia teatri- ja kontserdimajas, samas kohas, kus kolmveerand sajandi eest, tegutseb taas restoran.

Suurem osa meie Itaalia köögiga söögikohtadest on restoranid, mis mängivad Itaaliat. Da Rocco on aga eht itaallane, kus lõunamaist lõbu ja lusti ning muidugi ka ehtsaid Itaalia maitseid.

India restoran Maharaja on üles näidanud lausa uskumatut stabiilsust meie rahutult tormlevas toidumaailmas, kus restorane järjest tekib ja kaob. Käesolev aasta on neil juba kolmekümnes.

Veel sügisel kandis Tallinna vanalinnas Kolme Õe hoones asuv restoran nime Bordoo. Tehti põhjalik remont, kohendati menüüd ja nüüd kannab see nime Söe.

Ühe hiljuti toimunud Euroopa burgeriuuringu järgi platseerus Estonian Burger Factory 28. kohale – tähelepanuväärne saavutus, mille üle võib rõõmustada, sealjuures ilma igasuguse tahtmiseta süveneda uuringu representatiivsusse.

Rataskaevu 16 restoranil on läinud väga hästi. Nii hästi, et kõrvaltänavale tehti teine samasugune, nimeks Väike Rataskaevu 16. Väike Rataskaevu 16 ei asu ei Rataskaevu tänaval ega kanna ka numbrit 16, vaid selle leiab hoopiski Niguliste tänavalt majast number 6.

Tabula Rasa restorani nimena mõjub ülimalt filosoofiliselt. Kas puhta lehe kujund võiks käia unelmate kliendi kohta, kes puhta lehena valla uutele meelelistele kogemustele? Või on selle all mõeldud pika ajalooga restorani uut algust?

Enam ammu pole kohvik naiste ja õllekas meeste koht. Ometi valitseb Põhjala pruulikoja uhiuues Tap Roomis ehk õllerestoranis ilmselgelt mehelik vaim.

Clayhills on läinud meie gastronoomilisse ajalukku Eesti esimese gastropubina, mis segab julgelt Briti pubiroogasid Itaalia, Prantsuse, Lähis-Ida ja Põhjamaade maitsetega. Populaarne on see siiani.

Taimse Teisipäeva kampaaniast inspireeritult otsustasin seekord ka oma teisipäeva taimsena mööda saata. Valik langes Tallinna vanalinnas asuvale Vegan Inspiratsioonile.

Kubija spaahotell oma restoraniga on justkui Võrumaa männimetsade ja järvede vahele peidetud väike ime.

Pöörduda Võru parima söögikoha leidmiseks Ameerika reisi- ja restorani-portaali Tripadvisor poole tundub veider, aga midagi polnud parata, kohalikud allikad on märksa pealiskaudsemad.

Viimasel Hõbelusika konkursil oli parima kohviku tiitli võitnud väike Ugandi kohvik teiste seas justkui mees metsast, kellest Tallinnas polnud keegi kuulnudki, ammugi veel oma silmaga näinud.

Stockmanni ristmiku ja Politseipargi vahel asuva büroohoone esimesel korrusel tegutseb suvest saadik kohvik-restoran Eyja. Kuuldused omapärasest uustulnukast hakkasid levima kohe pärast avamist.

Tallinna sadama D-terminali lähistel asuv Anno on end sisse seadnud samas ilusas väikeses paekivimajas, kus aastakümne alguses tegutses Neh, Muhumaal Pädaste mõisas asuva restorani Alexander talvine sõsar.

Üle pika aja juhtusin taas külastama Gloria Veinikeldrit, mis oli kunagi väga pikalt üks mu lemmik. Hea meel oli kogeda, et vanalinna õdusaimas keldris saab endiselt hästi juua ja süüa ning kunagine saladuslikkus pole selles veinipoe taha peidetud restoranis kuhugi kadunud.

Mootorratastega ruume jagav restoran, tanklatagune toidukiosk ja noore koka imeteod tipprestoranis – tänavune maitsepalett on laiem kui kunagi varem.