Restoranitest: Karlova esindusrestoran

Jakobi Jalats on end sisse seadnud kunagises jalatsiparandustöökojas, mis tegutses seal aegade algusest saadik ehk niikaua, kui ka kõige vanemad tartlased ulatuvad mäletama.

Alles on isegi ava kahe ruumi vahel, mille kaudu lagunenud kingi-saapaid vastu võeti: esimeses toas, kus praegu puhvetilett, seisid kliendid järjekorras, teises ehk tagumises restoranisaalis tegutses kingsepp. Jalatsiparandusajale viitavad ka mitmesugused rekvisiidid söögisaalis ja kõrvalruumides.

Karlova linnaosa on natuke nagu Kalamaja, aga lihtsam ja väga-väga palju vähem edev. Isegi sealne boheemlus on kuidagi maisem või maalähedasem. Lapsed mängivad kõnniteel nagu vanal heal ajal ja tänavale minnakse mitte ainult toatuhvlites, vaid – kui pole just pikem teekond ees – lausa paljajalu. Vähemalt tegi seda üks habetunud noormees, kes jalatsiteta Jakobi Jalatsi akna alt mööda patseeris.

Kes teab ja armastab Jakobiga maja jagavat Barlova baari, see armastab ka Jakobi Jalatsit – nende taga on ühed ja samad inimesed. Kui eelnevast võis jääda mulje, et tegemist on mingi boheemlaste pesaga, siis pean parandama: tegemist on naudinguid pakkuva söögikohaga.

Menüü on kaldu Itaalia poole, ka suurem osa veine tuleb sealt. Sealjuures Itaaliat mitte ainult ei mängita, vaid üks koha rajajatest ja suur hulk toorainet ongi sealt pärit. Roogade nimed flirdivad aga omakandi tänavanimedega: Teguri röstbiif, Tolstoi pardi rinnafilee, Pargi pavlova, Kuu juustukook. Võõra jätab taoline kodukandihuumor ilmselt ükskõikseks, kuid mulle, kunagisele Karlova kodanikule, meeldib see väga.

Mitte ainult roogade nimed ei ühenda restorani oma linnaosaga, vaid ka menüü ülesehitus, sisekujundus ja kogu atmosfäär kannavad Karlova vaimu. Road on pigem lihtsad, kuid suurepärase maitsekooslusega ja väga kvaliteetsest toorainest. Veinid jagavad roogadega Itaalia vaimu ja enamik neist on sellised, mida mujalt ei leia. Seda, mis ettekandja tegi, on raske teeninduseks nimetada – kodus külalisi vastu võttes ei ole me ju teenindajad? Teadis, kust on pärit tooraine ja mis vein mis roa juurde sobib, rääkis Jalatsi minevikust ja olevikust ning sellest, mis kuidas Karlova on Itaaliaga seotud.

Kergeks kiireks eineks on letis valmis Itaalia pestode, juustude ja lihaga panino’d, kuid Jalatsi kokakunst on väärt suuremat söömingut. Nii seene-trühvlitäidisega ravioolide kui ka magusa ricotta’ga täidetud vahvlikeste ehk cannoli’de pärast oleksin peaaegu valmis Karlovasse tagasi kolima. Ravioolidel polnud trühvline mitte ainult täidis, vaid nendega oli vääristatud ka ravioolisid saatev trühvlikaste.

Cannoli’de täidis aga oli nii heast ricotta’st ja nii hästi maitsestatud, et minu arvates võiksid seda kadestada isegi itaallased. Itaallase valmistatud see ricotta olevatki, kuid mitte Itaalias, vaid Tartu lähedal farmis ja Eesti lehmade piimast. Sama farmi tooteid kasutab näiteks ka tallinlaste verivärske trendikoht Fotografiska.