Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kahtlen Swedbanki suuremas dividendis

    Foto: Reuters/Scanpix

    Mulle kirjutanud lugeja uuris, kas Põhjala pangahiid Swedbank võiks ehk dividendi suurendada.

    Mõneti tabas küsimus mind ootamatult, sest olin viimastel nädalatel lasknud ennast kanda pigem uudistevool, mis räägib Rootsi kinnisvaraturu jahenemisest. See ei ole pankadele hea uudis ega too esimesena pähe küsimust suuremast dividendist.
    Samas võib selle küsimuse taga olla teine pikalt uudistes olnud teema, mis räägib Nordea panga otsusest oma peakontor Rootsist Soome kolida. Sellega kahanevad Rootsi pangandussektori riskid ja nii spekuleeritakse, kas taolise sündmuse järel võiks ehk Rootsi riik pangandussektori karme nõudeid teiste pankade jaoks leebemaks lasta. See vabastaks kapitali ja võimaldaks maksta suuremat dividendi - oleks ju loogiline.
    Mitme näitaja poolest annab Swedbank teistele Euroopa pankadele silmad ette – olgu see kulude ja tulude suhtarv, kapitali adekvaatsuse näit või omakapitali tootlus (15%). Dividendipoliitika on 75% kasumist aktsionäridele välja maksta. Samas on pangal paar nõrka kohta, mis mind dividendide suurendamise suhtes praegu liiga optimistlikuks ei tee.
    Kinnisvaraturg ja regulatsioonid pärsivad dividendi
    Esmalt juba nimetatud jahenemine Rootsi kinnisvaraturul. Swedbanki (ja Handelsbanki) puudutab see eriti, sest kodulaenud annavad suure osa panga kasvust ja tuludest. Üle poole väljastatud laenudest on kodulaenud. Rootsi elukondliku kinnisvara turul on aga ilmsed jahenemise märgid - ise kirjutasin kah hiljuti ühe Rootsi kinnisvaraarendaja Oscar Properties Holding AB kasumihoiatusest ja aktsia kukkumisest. Aktiivne ehitustegevus on Rootsi turul pakkumist järsult suurendanud, samal ajal kui riik on just rakendamas lisameetmeid aastaid kuumanud kinnisvara- ja laenuralli jahutamiseks. Börsil on sellest pihta saanud nii kinnisvara arendajad, ehitajad kui ka materjalitootjad ja pangad.
    Teine Swedbanki negatiivselt mõjutav teema on rahvusvahelised pangandusreeglid (nn Basel IV), kus otsitakse minimaalsete riskikaalude kokkulepet. Rootsi pankades ja eriti Swedbankis on riskikaalud olnud madalad, hinnatud panga enda metoodika järgi, mis võib ühise standardi jõustudes tuua suure korrektsiooni. Swedbankil on nn esimese tasandi omavahendite osakaal (CET1) küll praegu suurem kui teistel Euroopa pankadel, 23,9%, kuid uued standardid võivad sellest peaaegu poole minema pühkida, hindavad Bloombergi analüütikud. Kuni kokkulepet riikide vahel ei ole ja teadmatus püsib, on pangad oma dividendipoliitika muutmisega äraootavad.
    Suure languse hirm
    Olulisim on aga, mis Rootsi kinnisvaraturul edasi juhtuma hakkab. Praegu prognoosib reitinguagnentuur S&P Rootsi kinnisvaraturul hinnalangust augusti tipust 7-10% ning seejärel 2018. a lõpuks stabiliseerumist, kui turg on jõudnud uute oludega kohaneda. Kehv oleks lugu siis, kui peaks tulema suurem langus, mis jahutab aktiivsust kogu Rootsi majanduses.
  • Hetkel kuum
Ettevõtja: õpetajad, palun streikige varsti jälle
Kui talvel õpetajad streikima asusid, siis loodi hetkeks suurepärane võimalus praegust haridussüsteemi lammutama asuda. Sest olgem ausad, selleks on viimane aeg, kirjutab ettevõtja ja Äripäeva iduettevõtete teemaveebi FoundME.io juht Tarmo Virki.
Kui talvel õpetajad streikima asusid, siis loodi hetkeks suurepärane võimalus praegust haridussüsteemi lammutama asuda. Sest olgem ausad, selleks on viimane aeg, kirjutab ettevõtja ja Äripäeva iduettevõtete teemaveebi FoundME.io juht Tarmo Virki.
Leedu suurettevõtted odavnesid suure käibega
Suurima käibega olid teisipäeval Leedu ettevõtted, nimelt Ignitis grupė aktsiatega kaubeldi Balti turgudel enim, 345 188 euro eest ning aktsia odavnes seejuures -0,55%.
Suurima käibega olid teisipäeval Leedu ettevõtted, nimelt Ignitis grupė aktsiatega kaubeldi Balti turgudel enim, 345 188 euro eest ning aktsia odavnes seejuures -0,55%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Finora Pank värbas Tallinna Sadama tippjuhi
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Maardu mõisa müük on nurjunud üheksa aastat, hinda langetati kolmandiku võrra
Maardu mõisa ligi kümme aastat müügis hoidnud Eesti Pank korraldab oksjoni, vähendades alghinda pea kolmandiku võrra.
Maardu mõisa ligi kümme aastat müügis hoidnud Eesti Pank korraldab oksjoni, vähendades alghinda pea kolmandiku võrra.
Leedust paistab Eesti laenuvõtjale rõõmusõnum
Euroopa Keskpank võib tänavu langetada intressimäärasid rohkem kui kolm korda, kirjutab Reuters.
Euroopa Keskpank võib tänavu langetada intressimäärasid rohkem kui kolm korda, kirjutab Reuters.