investor Toomas • 27. november 2017
Jaga lugu:

Foto: Reuters/Scanpix

Mulle kirjutanud lugeja uuris, kas Põhjala pangahiid Swedbank võiks ehk dividendi suurendada.

Mõneti tabas küsimus mind ootamatult, sest olin viimastel nädalatel lasknud ennast kanda pigem uudistevool, mis räägib Rootsi kinnisvaraturu jahenemisest. See ei ole pankadele hea uudis ega too esimesena pähe küsimust suuremast dividendist.

Samas võib selle küsimuse taga olla teine pikalt uudistes olnud teema, mis räägib Nordea panga otsusest oma peakontor Rootsist Soome kolida. Sellega kahanevad Rootsi pangandussektori riskid ja nii spekuleeritakse, kas taolise sündmuse järel võiks ehk Rootsi riik pangandussektori karme nõudeid teiste pankade jaoks leebemaks lasta. See vabastaks kapitali ja võimaldaks maksta suuremat dividendi - oleks ju loogiline.

Mitme näitaja poolest annab Swedbank teistele Euroopa pankadele silmad ette – olgu see kulude ja tulude suhtarv, kapitali adekvaatsuse näit või omakapitali tootlus (15%). Dividendipoliitika on 75% kasumist aktsionäridele välja maksta. Samas on pangal paar nõrka kohta, mis mind dividendide suurendamise suhtes praegu liiga optimistlikuks ei tee.

Kinnisvaraturg ja regulatsioonid pärsivad dividendi

Esmalt juba nimetatud jahenemine Rootsi kinnisvaraturul. Swedbanki (ja Handelsbanki) puudutab see eriti, sest kodulaenud annavad suure osa panga kasvust ja tuludest. Üle poole väljastatud laenudest on kodulaenud. Rootsi elukondliku kinnisvara turul on aga ilmsed jahenemise märgid - ise kirjutasin kah hiljuti ühe Rootsi kinnisvaraarendaja Oscar Properties Holding AB kasumihoiatusest ja aktsia kukkumisest. Aktiivne ehitustegevus on Rootsi turul pakkumist järsult suurendanud, samal ajal kui riik on just rakendamas lisameetmeid aastaid kuumanud kinnisvara- ja laenuralli jahutamiseks. Börsil on sellest pihta saanud nii kinnisvara arendajad, ehitajad kui ka materjalitootjad ja pangad.

Teine Swedbanki negatiivselt mõjutav teema on rahvusvahelised pangandusreeglid (nn Basel IV), kus otsitakse minimaalsete riskikaalude kokkulepet. Rootsi pankades ja eriti Swedbankis on riskikaalud olnud madalad, hinnatud panga enda metoodika järgi, mis võib ühise standardi jõustudes tuua suure korrektsiooni. Swedbankil on nn esimese tasandi omavahendite osakaal (CET1) küll praegu suurem kui teistel Euroopa pankadel, 23,9%, kuid uued standardid võivad sellest peaaegu poole minema pühkida, hindavad Bloombergi analüütikud. Kuni kokkulepet riikide vahel ei ole ja teadmatus püsib, on pangad oma dividendipoliitika muutmisega äraootavad.

Suure languse hirm

Olulisim on aga, mis Rootsi kinnisvaraturul edasi juhtuma hakkab. Praegu prognoosib reitinguagnentuur S&P Rootsi kinnisvaraturul hinnalangust augusti tipust 7-10% ning seejärel 2018. a lõpuks stabiliseerumist, kui turg on jõudnud uute oludega kohaneda. Kehv oleks lugu siis, kui peaks tulema suurem langus, mis jahutab aktiivsust kogu Rootsi majanduses.

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt