• Jaga lugu:

    Tõnu Lehtsaar: suhtlusoskust ei tohiks alahinnata

    Aastatepikkune koolitamistegevus ja suhtlemine erinevate organisatsioonidega on mind viinud vastuolulisele järeldusele - ühelt poolt on inimeste suhtlemisprobleemid väga omanäolised, teisalt kipuvad korduma teatud mustrid.

    Tõnu Lehtsaar
    Suhtlemisraskused, konfliktid, pinged ja tülid on sageli tingitud inimeste endi lahendamata probleemidest ja sisepingetest. Üldine tõdemus on, et need, kes ei saa hakkama iseendaga, satuvad ka teistega suheldes raskustesse.
    Konfliktid on üheks olulisemaks tööstressi allikaks. Eriti rõhuvalt mõjub vastasseis ülemuse või juhiga. Selleks, et tunda töörõõmu, ei piisa ainult hästi töötamisest. Pahatihti on tarvis tegeleda hoopis suhete klaarimisega.
    Suhtlemine on õpitav
    Organisatsioonisisene toimetulek algab mõistmisest. Keerulistes suhtesituatsioonides kaotame sageli orientatsiooni ega saa aru, mis toimub. Eriti keeruliseks läheb siis, kui meid hakkavad juhtima emotsioonid. Paljudel juhtudel on abiks see, kui teame suhtlemise põhimõtteid ja oskame ka keerulisi olukordi analüüsida ja mõtestada.
    Suhtlemisel ei ole mitte niivõrd õigeid ja valesid käitumisviise, vaid on toimivad ja mittetoimivad käitumisviisid. Suhtlemine on õpitav. Lisaks iseloomujoontele nagu avatus, paindlikkus ja empaatiavõime, saab suhtlemisoskust arendada konkreetsete võtete abil. Näiteks võib edukalt ära õppida, kuidas teha komplimenti või kuidas ennast arusaadavalt väljendada.
    Iga olukord ja inimene on erinev eelmisest
    Hea suhtleja on see, kes reageerib vastavalt olukorrale. Kui toimuva tausta mitte arvestada, lõpeb asi kohatu, vahel ka taktitundetu käitumisega. See, kas meie suhtlus toimub tavalises töösituatsioonis, rahvusvahelisel kohtumisel või pidulikul üritusel, määrab meie suhtluse emotsionaalse tooni ja sageli ka sisu.
    Enne suhtlusse asumist tuleks hinnata olukorda ja mõelda läbi, kuidas suhelda vastaspoolega nii, et see teeniks eesmärki. Näiteks nõuab vanemate inimese ja pikaajalise töökogemusega persoonidega suhtlemine pisut teistlaadi lähenemist. Me ei saa eeldada, et vanem inimene omandab uut informatsiooni samamoodi nagu ülikoolist tulnud noor. Tihtilugu kurdetakse ka, et pikema tööstaažiga meeskonnaliikmed ei suuda minna kaasa muudatustega. Siinkohal ongi võtmesõnaks hästi läbimõeldud suhtlus, mis arvestab inimeste vajaduste ja eripäradega.
    Hea suhtleja tööriistakastis on erinevad käitumisviisid. Halb suhtleja käitub alati ja kõigi inimestega ühtemoodi. Näiteks on võimalik veenda nii ratsionaalseid kui ka emotsionaalseid argumente kasutades. Mõnel juhul on kohane survet avaldada, teises situatsioonis on mõistlik tagasi tõmbuda.
    Teadlik suhtlemine
    Pole olemas ühte suhtlusmalli, millele allutada kõik inimesed ja situatsioonid. Küll aga on võimalik õppida kontakti loomist, selget eneseväljendust ja teise osapoole veenmist. Suhtlusoskuse arendamist ei tasuks alahinnata, sest targalt toimides, on võimalik muuta inimeste käitumismaneere ja hoiakuid, pannes nõnda aluse paremale koostööle.
    Kuigi elu on alati keerulisem, kui õpetus elust, annab teadlik suhtlemine eelise konkreetsete suhtlemissituatsioonidega toimetulekuks.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Kristina Schotter: hagi tagamise nõue on kõvasti kreenis
Kohtul võiks olla ühe tööpäeva asemel piisav aeg kaaluka ja kostja õigusi äärmiselt riivava otsustuse tegemiseks enam õigusi vaadata ka nõude sisulist põhjendatust, kirjutab advokaadibüroo Cobalt vandeadvokaat Kristina Schotter
Kohtul võiks olla ühe tööpäeva asemel piisav aeg kaaluka ja kostja õigusi äärmiselt riivava otsustuse tegemiseks enam õigusi vaadata ka nõude sisulist põhjendatust, kirjutab advokaadibüroo Cobalt vandeadvokaat Kristina Schotter
Nõrk tööhõive vajutas USA börsid rekordtasemelt alla tagasi
USA oodatust kehvem tööhõiveraport kukutas S&P 500 aktsiaindeksi täna eilselt rekordtasemelt alla.
USA oodatust kehvem tööhõiveraport kukutas S&P 500 aktsiaindeksi täna eilselt rekordtasemelt alla.
Raadiohommikus: kinnisvararajajad teatavad tulemusi
Homme annavad börsile oma esimesest poolaastast ülevaate Eesti ehitusturuhiiud Merko ja Nordecon. Samuti on oodata kinnisvarafondi Baltic Horizon kuue kuu numbreid. Kuidas ehitus- ja kinnisvarasektoril läheb, kommenteerib Merko Ehituse juhatuse esimees Andres Trink.
Homme annavad börsile oma esimesest poolaastast ülevaate Eesti ehitusturuhiiud Merko ja Nordecon. Samuti on oodata kinnisvarafondi Baltic Horizon kuue kuu numbreid. Kuidas ehitus- ja kinnisvarasektoril läheb, kommenteerib Merko Ehituse juhatuse esimees Andres Trink.
Lätlased hoiavad Olerexi uutel sammudel pilgu teravalt peal
Läti kütusekaupmeeste hinnangul ei too Olerexi sisenemine nende kütuseturule kaasa suuri muutusi, siiski jälgivad nad hoolega keti uue omaniku tegevust.
Läti kütusekaupmeeste hinnangul ei too Olerexi sisenemine nende kütuseturule kaasa suuri muutusi, siiski jälgivad nad hoolega keti uue omaniku tegevust.