• Jaga lugu:

    Tõnu Lehtsaar: suhtlusoskust ei tohiks alahinnata

    Aastatepikkune koolitamistegevus ja suhtlemine erinevate organisatsioonidega on mind viinud vastuolulisele järeldusele - ühelt poolt on inimeste suhtlemisprobleemid väga omanäolised, teisalt kipuvad korduma teatud mustrid.

    Tõnu Lehtsaar
    Suhtlemisraskused, konfliktid, pinged ja tülid on sageli tingitud inimeste endi lahendamata probleemidest ja sisepingetest. Üldine tõdemus on, et need, kes ei saa hakkama iseendaga, satuvad ka teistega suheldes raskustesse.
    Konfliktid on üheks olulisemaks tööstressi allikaks. Eriti rõhuvalt mõjub vastasseis ülemuse või juhiga. Selleks, et tunda töörõõmu, ei piisa ainult hästi töötamisest. Pahatihti on tarvis tegeleda hoopis suhete klaarimisega.
    Suhtlemine on õpitav
    Organisatsioonisisene toimetulek algab mõistmisest. Keerulistes suhtesituatsioonides kaotame sageli orientatsiooni ega saa aru, mis toimub. Eriti keeruliseks läheb siis, kui meid hakkavad juhtima emotsioonid. Paljudel juhtudel on abiks see, kui teame suhtlemise põhimõtteid ja oskame ka keerulisi olukordi analüüsida ja mõtestada.
    Suhtlemisel ei ole mitte niivõrd õigeid ja valesid käitumisviise, vaid on toimivad ja mittetoimivad käitumisviisid. Suhtlemine on õpitav. Lisaks iseloomujoontele nagu avatus, paindlikkus ja empaatiavõime, saab suhtlemisoskust arendada konkreetsete võtete abil. Näiteks võib edukalt ära õppida, kuidas teha komplimenti või kuidas ennast arusaadavalt väljendada.
    Iga olukord ja inimene on erinev eelmisest
    Hea suhtleja on see, kes reageerib vastavalt olukorrale. Kui toimuva tausta mitte arvestada, lõpeb asi kohatu, vahel ka taktitundetu käitumisega. See, kas meie suhtlus toimub tavalises töösituatsioonis, rahvusvahelisel kohtumisel või pidulikul üritusel, määrab meie suhtluse emotsionaalse tooni ja sageli ka sisu.
    Enne suhtlusse asumist tuleks hinnata olukorda ja mõelda läbi, kuidas suhelda vastaspoolega nii, et see teeniks eesmärki. Näiteks nõuab vanemate inimese ja pikaajalise töökogemusega persoonidega suhtlemine pisut teistlaadi lähenemist. Me ei saa eeldada, et vanem inimene omandab uut informatsiooni samamoodi nagu ülikoolist tulnud noor. Tihtilugu kurdetakse ka, et pikema tööstaažiga meeskonnaliikmed ei suuda minna kaasa muudatustega. Siinkohal ongi võtmesõnaks hästi läbimõeldud suhtlus, mis arvestab inimeste vajaduste ja eripäradega.
    Hea suhtleja tööriistakastis on erinevad käitumisviisid. Halb suhtleja käitub alati ja kõigi inimestega ühtemoodi. Näiteks on võimalik veenda nii ratsionaalseid kui ka emotsionaalseid argumente kasutades. Mõnel juhul on kohane survet avaldada, teises situatsioonis on mõistlik tagasi tõmbuda.
    Teadlik suhtlemine
    Pole olemas ühte suhtlusmalli, millele allutada kõik inimesed ja situatsioonid. Küll aga on võimalik õppida kontakti loomist, selget eneseväljendust ja teise osapoole veenmist. Suhtlusoskuse arendamist ei tasuks alahinnata, sest targalt toimides, on võimalik muuta inimeste käitumismaneere ja hoiakuid, pannes nõnda aluse paremale koostööle.
    Kuigi elu on alati keerulisem, kui õpetus elust, annab teadlik suhtlemine eelise konkreetsete suhtlemissituatsioonidega toimetulekuks.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

E-resident: õiglased tasud Eesti loomemajandusse!
Rohkem kui 70 aastat pärast loojate õiguste fikseerimist ÜRO inimõiguste deklaratsioonis on paljude autorite tasustamine endiselt kõike muud kui õiglane ja läbipaistev, kirjutab ettevõtte Digiciti asutaja ning Eesti e-resident Philippe Rixhon.
Rohkem kui 70 aastat pärast loojate õiguste fikseerimist ÜRO inimõiguste deklaratsioonis on paljude autorite tasustamine endiselt kõike muud kui õiglane ja läbipaistev, kirjutab ettevõtte Digiciti asutaja ning Eesti e-resident Philippe Rixhon.
Baltic Horizon kasvatas renditulu Fond loob oma tagasiostuprogrammi
Tallinna börsil noteeritud Baltic Horizon Fond tegi teatavaks osakuomanike korralise üldkoosoleku ja fondi osaku värskeima puhasväärtuse.
Tallinna börsil noteeritud Baltic Horizon Fond tegi teatavaks osakuomanike korralise üldkoosoleku ja fondi osaku värskeima puhasväärtuse.
Coop Panga tippjuht: usaldust tuleb treenida
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Raadiohommikus: Eesti suurim pank ja tööstuste kriisiplaanid
Teisipäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägime lisaks sõja mõjudele ka kasvavate intressimäärade ja kiire hinnatõusu tagajärgedest nii ettevõtetele kui tarbijatele.
Teisipäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägime lisaks sõja mõjudele ka kasvavate intressimäärade ja kiire hinnatõusu tagajärgedest nii ettevõtetele kui tarbijatele.
Euroopa Liit annab juhiseid, kuidas osta Venemaa gaasi ilma sanktsioone rikkumata
Euroopa Liit kavatseb oma gaasiimportijatele pakkuda lahendust, kuidas vältida Venemaalt kütuse ostmisel sanktsioonide rikkumist ja samal ajal tõhusalt rahuldada president Vladimir Putini nõuet maksta gaasi eest rublades.
Euroopa Liit kavatseb oma gaasiimportijatele pakkuda lahendust, kuidas vältida Venemaalt kütuse ostmisel sanktsioonide rikkumist ja samal ajal tõhusalt rahuldada president Vladimir Putini nõuet maksta gaasi eest rublades.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.